"TA ARMASTAB, et ma end tema jaoks ilusaks teen ning seksikalt riidesse panen ... "

Paarisuhet võib võrrelda lilleseemnega: see tärkab ning kui taim saab piisavalt päikesevalgust ning turgutavat vett, siis kasvab ilusaks ja tugevaks. Võiks ju arvata, et kahest inimesest ja armastusest piisab, kuid ilma hoole ja üksmeeleta, mis suhet turgutaks, kooselule pikka tulevikku ennustada ei saa. Selleks, et suhtes särts ja sära säilitada, ei pea tingimata maid ja meresid kokku lubama – piisab, kui alustada väikestest žestidest.

Kõik me armastame igapäevarütmist välja raputavaid üllatusi ja kinke, mis panevad südame sulama. Täpselt sama olulised (või uuringute sõnul isegi veel olulisemad!) on just need väiksed asjad, millele ei pea raiskama tervet varandust või võtma nädalaid puhkust.

Tegu on asjadega, mida ei saa lihtsalt kaunisse kinkepaberisse pakkida ja armsamale ulatada. Kindlasti on ka sellistel kinkidel oma aeg ja koht, kuid nii, nagu ei ole kauakestvad lilled, nii ei pruugi olla kestev ka nende väärtus.

Küll aga on palju asju, mis on olulised pea igaühe jaoks.

Alusta sellest, et täna oma kaaslast selle eest, et ta sul on ja näita, et väärtustad teie suhet. Psühholoogide sõnul võetakse suhtes olles oma kaaslast sageli iseenesestmõistetavalt ning alles siis, kui üks pool on avaldanud rahulolematust ja soovib üksi edasi liikuda, märgatakse tehtud vigu.

„Parim, mida saad oma kaaslasega teha, on ta ära hellitada. Aga kahjuks on enamik inimesi lapsepõlves kuulnud, et last hellitada ei tohi. Järelikult ei tohi ka täiskasvanuid,“ sõnab tunnustatud suhtenõustaja ning raamatu „Armastuse varjatud saladused“ ja „Õnnelik suhe“ autor Tiina Tiitus.

„Seepärast on tähelepanu tihtipeale hoopis valus, kontrolliv, karistav, äkiline või ehmatav. Lilledel ja pail ei ole seda õiget tunnet, kui ootamatult võib tulla ka karjatus või hoop. Seepärast peaks olema ettevaatlik, et ei täidetaks teise soove armastuse väljateenimiseks end kahjustades, näiteks makstes kõik arved, hoolitsedes üksi laste eest ja tehes ära kõik kodutööd. Armastavad žestid on need, mis ei oota vastust, ei ole seotud kohustuse ega võlatundega,“ räägib Tiitus, kelle sõnul tunneme armastust heatahtliku tähelepanu kaudu. „Paaridel tekib oma maailm, hellitusnimed, naljad ja arusaamad. See on nagu koodisüsteem, mis on arusaadav enamasti vaid neile endile. Tunneme ennast turvaliselt, kui partneri käitumine on toetav, armastav, hooliv, tähelepanelik. Elus väljendub see lisaks toetavale suhtumisele paljudes heatahtlikes tegudes. Nende suurust pole võimalik mõõta ega võrrelda.“ Seega võib üks kallistus ja hea sõna olla olulisem kui kapi nihutamine. „Vahel on oluline tegu midagi mitte teha või öelda. Intiimsus ja teineteise hoidmine on hästi toimivas suhtes väga oluline,“ sõnab terapeut ja lisab veel ühe olulise komponendi, „pikaajalises õnnelikus suhtes on vältimatu, et teist inimest austataks.“

Lood elust enesest

„Paddy juba teab, et ma lilli ei taha, sest lilled minu juures kahjuks ellu ei jää. Paaril korral on lausa ette tulnud seda, et ta on mind üllatanud kunstlilledega, nii naljaga pooleks,“ naerab Sigrid (32), kes oma elukaaslase Paddyga (38) on koos olnud aasta.

Igal nädalal leitakse vähemalt kaks korda aega, et minna välja sööma ja rahulikult kahekesi aega veeta. „Minu jaoks on ka väga tähtis see, et ta oskab mind kuulata, jättes meelde asju, mis mulle meeldivad ja mida ma soovin, et hiljem mind just nendega üllatada,“ rõõmustab naine.

„Ta on korduvalt öelnud, kuidas ta armastab, et ma end tema jaoks ilusaks teen ning seksikalt riidesse panen. Üheskoos olles on aga kohustuslik osa meie õhtutest tema välja valitud romantiline film ja soojad käed minu ümber.“ Paddy seevastu armastab näha Sigridit õnnelikuna kodus laulmas ja tantsimas ning üle kõige hindab ta naise huumorisoont ja oskust enda üle naerda.

Üheksa aastat koos olnud Nele (32) ja Lauri (34) oskavad juba ammu hinnata „väikseid asju“. „Mulle meeldib, kui Lauri toob lilli siis, kui neid kõige vähem ootan ja eriti, kui on tegu just otse loodusest korjatud lilledega. Pisikesed kirjakesed hommikul laual on nii armsad ja hoopis teise hõnguga Facebookis või tekstsõnumi teel saadetutest,“ õhkab naine. Lauri seevastu naudib võimalusel plaanivaba päeva. „Siis saame rahulikult jalutama minna, kohvi kaasa võtta ja lihtsalt ilma ja värsket õhku nautida,“ sõnab mees.

Lisaks kõigele jumaldab naine nende kahe õhtuseid vestluseid. „Neid, kui me räägime päris asjadest, pikalt ja sügavuti. Näiteks, kuidas ma ennast tunnen mingis asjas meie suhtes. Räägime unistustest ja soovidest. Tavaliselt on need vestlused pikad ja nii mõnusad.“

„Meie märksõnaks on üllatus. Arvan, et meie suhe saigi alguse läbi üllatuste,“ kinnitab Liina (35) ka oma kaaslase Jaanuse (37) eest. „Meie jaoks on liim suhtes see, et oleme piisavalt palju koos ja samas anname üksteisele ka vabadust. Arvan, et ka siis, kui ollakse juba päris kaua koos oldud, ei tohiks väsida teineteist üllatamast – lemmikkoogi küpsetamise, lillede toomisega, õhtuks ostetud kinopiletite või jalutuskäiguga loodusesse,“ sõnab viisteist aastat suhtes olnud paar.

„Tegelikult on oluline koos veedetud aeg, olgu see siis korvpalliplatsi ääres kaasa elades, poodides ringi patseerides või kahekesi restoranis käies. Igapäevased puudutused, telefonikõned ja sõnumid on samuti osa meie igapäevasest rutiinist.“

„Kuna meie peres kasvab ka nüüd 1,7-kuune preili, siis on iga väiksemgi žest, olgu see kasvõi pesu kuivama panemine või prügi välja viimine, väga oluline,“ tunnistab Maarja (30). „Võimalusel üritame ka vaid kahekesi aega veeta. Kuna ma olen hetkel magistriõppes ning käin ka tööl, siis laseb elukaaslane mul hommikul kauem magada, kui tal vaba päev on ning tegeleb ise meie silmarõõmuga. Ärgates on kohv valmis ja ootab mind,“ rõõmustab naine ja lisab, et väärtustab väga ka seda, et elukaaslane Aimar (31) hindab kõiki tema pingutusi lapse ja õpingute kõrvalt – alati puhas ja korras kodu, soe söök ja puhtad riided.