Reklaam sulgub sekundi pärast

TÜLIKAD NAABRID: mina häälekalt seksida ei tohi, aga nende lapsed võivad kisada?

Kõik me teame, et keskmine eestlane on viriseja, negatiivse mõttemaailmaga, halvustaja ja suur egoist. Kõige naljakam on aga see, et kõik eestlased räägivad keskmisest eestlasest, aga keegi ennast ise selleks ei pea. Mul on üks naaber, päris tuntud inimene, kes kirjutab ja õpetab teisi elama paremat elu, aga ise on sama kibestunud kui keskmine eestlane. Seega võib lisada keskmise eestlase omaduste nimekirja ka kahepalgelisuse. 

Kõik me teame, et keskmine eestlane on viriseja, negatiivse mõttemaailmaga, halvustaja ja suur egoist. Kõige naljakam on aga see, et kõik eestlased räägivad keskmisest eestlasest, aga keegi ennast ise selleks ei pea. Mul on üks naaber, päris tuntud inimene, kes kirjutab ja õpetab teisi elama paremat elu, aga ise on sama kibestunud kui keskmine eestlane. Seega võib lisada keskmise eestlase omaduste nimekirja ka kahepalgelisuse. 

Mind häirib kõige rohkem see, et eestlane leiab, et temale on kõik lubatud, aga teistele inimestele mitte. Võtame näiteks liikluses - kui üritad viisakalt rada vahetada ja kellegi ette sõita, sest muudmoodi ju rida vahetada pole võimalik tihedas liikluses, siis 90% juhtudel kas ei lasta sind vahele või autojuht teeb vihast nägu ja laseb signaali. Kui sul on ostukorvis üks asi, aga teistel 15 asja, siis mitte kunagi eestlased vahele ei lase, aga Vene inimesed lausa kutsuvad enda ette, sest saavad aru, kui kehv on ühe piimapakiga seista järjekorras. Sama ka siis, kui järjekorras seisab väikese rahutu lapsega ema. Kui eestlased lähevad välismaale elama, siis on kõik hästi, aga kui keegi välismaalane siia kolib, siis üritatakse ta elu põrguks muuta. Muumoodi me ju ei oska. Kui me juba oma inimeste elu oskame põrguks muuta, siis mida pagulastel siit ussipesast oodata on? Netikommentaaridest ma ei hakka rääkimagi - see näitab ära, milline on eestlase hing - räpane, silmakirjalik ja kade. 

Aga nüüd minu armsatest Eesti naabritest, kes tunduvad nii toredad inimesed, keda meediaski kiidetud on. Pole midagi öelda, aga igal inimesel on siiski kaks poolt - ka nendel kõige eeskujulikumatel. Minu elust selles majas võiks eduka memuaari kirjutada, peaosas ikka minu “toredad” naabrid, kes elavad minu peal. Sõbrad on neil korralikud, väliselt jätavad väga toreda ja südamliku paari mulje, aga milline must ja pahur hing sees on? Neil on kaks väikest last - üks on umbes nii kolmene ja teine veel väiksem. See tähendab, et viimased kolm aastat olen ma pidanud praktiliselt iga päev ja õhtu kannatama tittede nuttu. Seda on ette tulnud igasugustel kellaaegadel, aga loomulikult on seda kõige paremini kuulda öösel. Mõnikord, kui lapsed on haiged, siis käib kisa kogu öö. Ja samasugune kisa käib siis, kui mees pisut hiljem koju tuleb ja naine talle moraali loeb. Naine, kes oma artiklites õpetab teisi naisi õigesti elama, ei saa ise kahjuks oma mehe taltsutamisega kuigi hästi hakkama. Ma saan aru, et laste osas ei ole midagi teha ja iga laps võib jääda haigeks, aga võiks siis ju vähemalt vabandada naabri ees, kui ise oled selline, kes nõuab naabritelt täielikku vaikust. Olen kümnetel, kui mitte sadadel, öödel seetõttu pidanud üles ärkama, et naabrinaise lapsed karjuvad. Ja need varahommikud, kui mina end välja puhata tahan, aga naabritel trepikojas käib laste kisa, sest ema saadab nad juba varem trepikotta lärmama, kuni ise riidesse paneb. Ma ei tea, mismoodi on võimalik minna 15 minutit trepist alla, kogu aeg rääkides ja lärmates, aga iga hommik toimub just selline palagan minu koridoris. Ja kui mina üks kord kuus valjuhäälselt seksin, siis tullakse ukse taha koputama, kutsutakse politsei või kaevatakse majaühistusse minu kombekuse üle. Seesama kena avalikkusele tuntud naisterahvas, kes räägib meedias väga vaimset juttu, on mind korduvalt odavaks libuks sõimanud ja seda vaid seetõttu, et ma seksi ajal julgen häält teha. Ma ei tea, mismoodi nemad endale lapsed said, sest jutust jääb küll mulje, et seks on tabu, mida ükski väärikas naine teha ei tohi. Aga mine tea, võib-olla kehtib siin taas tüüpiline eestlaste reegel - mulle on kõik lubatud, aga sulle mitte midagi. Ükskord ma julgesin mainida, et tema laste häälekusele jään ma kindlasti alla. Selle peale nimetas lahke naabrinaine mind kohutavaks inimeseks, kel puudub emainstinkt. Ma tõesti ei saa enam aru, miks mina sarnaselt käitudes olen paha inimene, aga tema mitte.

Minu kontsakinga kõlbin, muusika mängimine, seksimine ja külla tulnud sõprade sumin on kogu trepikojas taunitud, aga teiste laste kisa, laamendamine, hüppamine ja Lotte laulude mängimine või remonditööd on täiesti okei? Ausalt nii ongi või? 

Keskmine virisev, halvustav ja egoistlik eestlane Kaisa