Teele: nüüd on just õige aeg rongi peale hüpata

Nädal on märkamatult möödunud ja taas leian end Teile oma tegemistest kirjutamas. Hetkel on mu elus metsikult kiire aeg: kool, töö ja trenn võtavadki enamuse minu ajast, esimene neist varastab nii mõnegi tunni minu unest. Seetõttu olen end viimasel ajal üsna väsinuna tundnud. Sellest hoolimata, naeratus näol, lähen ikka ja jälle trenni ning tunne pärast seda on super.

Nädalas käin trennis kuskil 5 korda, kui aga jõuan, siis isegi 6 korda. Nädalat alustan ma koos oma personaaltreener Kristjaniga, kellega koos võtame läbi kõik suuremad lihasgrupid. Pärast igat trenni temaga on lihased järgmisel päeval valusad. Hea külg asja juures on see, et sel nädalal oli keha treeningutega juba rohkem harjunud. Järeldan ma sellest seda, et kõigega saab harjuda ning valu on vahetunud mõnuga! Kristjan „lohutas“, et tegelikult hakkabki nii olema, et pärast jõusaali ongi lihased valusad, sest iga kord harjutuste korduste arv suureneb ja lihased ei jõua täiesti ära harjuda. Koormustest on mul ka nüüdseks tehtud ja oma üllatuseks avastasin, et kõige hullem mu vorm polegi. Seitsme palli süsteemis kolm, mis on üpriski keskmine tase. Sellest tulenevalt seisnebki üks trenn nädalas lindi peal kõndimises, kus pean hoidma oma pulssi vahemikus 120-145. Minu jaoks teeb see tempoks umbes 5-5,4 km tunnis. Ülejäänud kolm korda nädalas käin rühma-treeningutes. Pole midagi paremat, kui minna pärast kiiret päeva Body Balance’isse, kus treening toimub tavalisest hämaramas valguses, küünlad põlevad ja pärast põhiosa lõppu on nii-öelda aeg endale, kus rahulik muusika paitab meeli ja saad end hetkeks täiesti vabaks lasta argimuredest.

Mõnel lugejal on ehk meeles, et töötan ühes armsas kohvikus Kadriorus. Selle kohviku teeb eriliseks just see, et kõik tooted on kohapeal valmistatud. Sortimendiks ei ole mitte midagi muud kui iga kaalulangetaja suurim nõrkus: magusad ja soolased saiakesed ning imemaitsvad tordid ning koogid. Kuna olen hirmus suur magusasõber, on vahel tõeline kiusatus kõikide nende ahvatluste keskel anda oma nõrkushetkele järele ning haarata letist mõni saiake. Aga siiani olen ilusti vastu pidanud ja endale kindlaks jäänud. Pealegi, tänu Kristjanilt saadud toitumissoovitustele olen tähele pannud, et minu suur magusaisu on nüüd täiesti kadunud. Ja hetkel võin šokolaaditahvlist täiesti külma südamega mööda vaadata. Eks näis, kaua ma seda teha suudan.

Jällegi soovin Teid, armsad buduaari lugejad, tänada Teie sooja vastuvõtu eest. Meelele teeb pai, kui mõistvad olete olnud! Minu poolt Teile üks suur virtuaalne kallistus! Eriti rõõmustasid mind need lugejad, kes on leidnud inspiratsiooni minuga ühes kaalu langetada. Rõõm teada saada, et keegi on hakanud jooksmas käima..., lisaks neid, kes on pannud minu postituse alla positiivse kommentaari, on ka palju! Minu meelest tabas üks kommenteerija naelapea pihta, öeldes: „Teele, ma alustan ja alistan pekid koos sinuga.“ Kui keegi on mõelnud kaalu langetada, siis nüüd on just õige aeg rongi peale hüpata ;)!

Paar lugejat on tundnud huvi minu pikkuse kohta. Selleks on pisut vähem kui 170 cm.

Kaalule astudes lõi see mulle ette numbrid: 89kg.

Rõõmu ja lusti sügispäevadesse,

Teele