Kuidas ma sain nägijaks vaid sekunditega

Terved silmad on suur väärtus. Teadlaste väidete kohaselt tuleb informatsioon meid ümbritsevast keskkonnast 90% ulatuses nägemismeele vahendusel. Seda loomulikult juhul, kui nägemine on korras. Mind pole õnnistatud kotkasilmadega ja nii halvenes nägemine aastate jooksul – tõsi küll aeglaselt, kuid see-eest järjepidevalt. –2,25 oli piiriks, mil enam prillide ning kontaktläätsedeta hakkama ei saanud. Nii prilli- kui ka läätsekandjad teavad, millised on nende abivahendite kasutamise tüütud küljed. Mina väsisin neist ja otsustasin KSA Silmakeskuse abiga nägijaks saada.

Operatsioonipäev
Operatsioonipäeva hommikul ärkasin tundega nagu igal teisel päeval – ei mingit erilist tunnet ega hirmu. Alles mõni tund enne seda, kui asusin teele KSA Silmakeskuse poole, tundsin väikest ärevust. Mitte et ma ei julgeks end usaldada professionaalide kätesse, vaid pisut hirmutav on mõte n-ö noa alla minekust siiski. Lugesin hommikul veel kord läbi „Patsiendi meelespea“ veendumaks, et midagi olulist kahe silma vahele polnud jäänud.

Valutu protseduur
KSA Silmakeskusesse jõudes kadus viimnegi ärevus ja hirm. Sellele aitasid ennekõike kaasa naerusuised keskuse töötajad ning igati meeldiv vastuvõtt. Kui aus olla, siis pole ma Eestis paremat klienditeenindust kohanud! Justkui oleksin tulnud mitte silmaoperatsioonile, vaid külla. Kakao joodud, päikeseprillid valitud, suundusin operatsioonieelsele silmakontrollile dr. Ants Haaveli saatel. Seejärel tegi operatsiooniõde selgeks kõik rohud, mida operatsioonijärgselt kasutama pidin ja neid oli rohkem kui küll – õnneks sain kogu nimekirja kasutusjuhendiga ja ka vajalikud rohud KSA-st kaasa. Kohe pärast seda oligi aeg laseroperatsiooni käes, mis muide võttis tunduvalt vähem aega kui kogu eelnev ettevalmistus.
Kõigepealt parem silm ja seejärel vasak ning kogu selle aja seletas Dr. Haavel põhjalikult, mida ta täpselt teeb. Protseduuri ajal olin ärkvel, kuid silmad loomulikult tuimestatud ja seega ei tundnud ma mitte midagi. Kohati küll ebamugavust, kuid kõik sai nii kiiresti läbi, et sellele tundelegi ei jõudnud keskenduda. Väga raske on tagantjärele laseroperatsioonile kulunud aega hinnata, kuid julgen arvata, et vaid mõni minut koos tuimestamise ning muude vajalike ravimite annustamisega. Laseritöö kestus oli mõõdetav vaid sekunditega. Veel 10 minutit lamamist ja oligi kõik!

Kvaliteetelu algus
Pärast laseroperatsiooni oli nägemine suhteliselt udune ning samuti tundsin end uimaselt, kuid õnneks ootas mind keskuse ees takso, mis turvaliselt koju sõidutas. Doktori ettekirjutuse kohaselt oli pärast laseroperatsiooni vaja 3 kuni 4 tundi silmi kinni hoida ning rahulikult muusikat kuulata või proovida magada. Eelistasin telekat kuulata ja kogu vajaliku 4 tundi seda ka tegin. Tõsi, see aeg tundus alguses ilmatu pikk, kuid oli siiski ootamist väärt. Silmi avades oli nägemine endiselt pisut hägune, kuid tunduvalt teravam kui vahetult pärast operatsiooni. Kohe sai ka otsustatud, kellele ja kuhu kõik mu prillid ning läätsede hooldamise varustus saab jagatud. Minul polnud seda kõike enam vaja!
Julgen väita täiesti kindlalt, et hambaarstil käik on minu jaoks tunduvalt ebameeldivam ning valulikum, kuigi nõuan juba uksest sisse astudes kõikvõimalikke valuvaigistavaid süste. Seda enam, et silmalaseroperatsioonil käiakse vaid kord elus, seevastu hambaarstitoolis tuleb tunduvalt rohkem istuda.
Päeval pärast operatsiooni ehk järgmisel hommikul ärgates valdas mind erakordne tunne – olen nägija ilma läätsede abita. 100% nägija! Kogu läätsemajandus on minu jaoks unustatud ning uus kvaliteetelu alanud!