Kas sulle on tuttavad kõhugaasid, -valu ja kõhulahtisus?

Tsöliaakia ehk gluteenitalumatus on päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaigus, mille vallandab nisust, rukkist, odrast ja kaerast valmistatud toitude tarbimine. Kõige suurem diagnoositud tsöliaakia esinemissagedus on Soomes, moodustades 2% elanikkonnast. Eestis on tsöliaakia esinemissagedus hinnanguliselt 1% elanikkonnast. Uuringud näitavad, et naistel esineb gluteenitalumatust umbes kaks korda sagedamini kui meestel.

Gluteenitalumatus ehk tsöliaakia ei ole sugugi ohutu haigus ning selle ainus efektiivne ravimeetod on elukestev gluteenivaba dieet. Teraviljades leiduvad valgud põhjustavad tsöliaakiaga inimestel peensoole limaskesta hattude kahjustumise ja lõpuks kärbumise. Peensoole kaudu toimub organismile vajalike valkude, rasvade, süsivesikute, vitamiinide ning mineraalainete imendumine, mille häirumine põhjustab tõsiseid ainevahetus- ja arenguhäireid. Mikrotoitainete nagu raua, kaltsiumi ja D-vitamiini imendumise halvenemine võib põhjustada mitmeid haiguseid, sealjuures osteporoosi ja rauapuudusaneemiat.

Kuidas aru saada, kas sul võib olla gluteenitalumatus? 

Tüüpilised ja atüüpilised sümptomid on:

- üldine väsimus ja haiglane enesetunne 

- kaalulangus vaatamata normaalsele toitumisele 

- seedetrakti vaevused:

* korduv kõhuvalu

* gaaside kogunemine soolde

* oksendamine

* kõhulahtisuse perioodid, mis võivad vahelduda kõhukinnisuse perioodidega  

* koguseliselt suur ja puderjas väljaheide

- raua- ja/või foolhappevaegus, sellest tingituna kehvveresus 

- menstruaaltsükli häired, luuhõrenemine ehk osteoporoos, liigesevaegused

- jäävhammaste emaili ja struktuuri muutused (hammaste sinine värvus)

Kui vähemalt pooled nendest sümptomitest on sulle tuttavad, siis tasub kindlasti välja selgitada, kas neid võib põhjustada gluteenitalumatus.

Sümptomite esinemisel tasub kindlasti teha ka Eesti geeniteadlaste poolt turule toodud lihtne ja mugav kodune geenitest FiguraGen Celiac, mille kohta saab rohkem infot  Geenitestid.ee lehelt.

Mitte kõigil, kelle on tuvastatud geneetiline risk tsöliaakia tekkeks, ei avaldu siiski haigus. Teadusuuringud näitavad, et ligikaudu 40% elanikkonnast esineb geneetiline risk, kuid vaid 1%-l tekib tsöliaakia. Geneetiline testimine aitab tuvastada, kas inimene kuulub riskirühma, kuid ei anna kinnitust haigusele. Negatiivne testitulemus on hea meetod tsöliaakia välistamiseks. Kui aga esinevad kirjeldatud haigusnähud ja positiivne testitulemus, et peaksid arsti poole pöörduma.

Buduaar.ee