KÕIK TOIDUD ON LUBATUD ehk kuidas nautida toitu ja olla ideaalses kaalus?

„Kaotame täiskasvanutena toiduvalikuid tehes oma sisemise tarkuse ning tahame, et keegi dikteeriks mida, millal ja kui palju süüa,“ ütleb intuitiivse toitumise nõustaja Aet Michelson. Kui see kirjeldus kõlab tuttavalt, võib abi olla intuitiivsest toitumisest.

Mida see õigupoolest tähendab? Kõige lihtsamalt öeldes on intuitiivne toitumine keha kuulamine ja usaldamine. „See on oskus valida ja süüa toite, mida päriselt naudime ja tunda ära, milline on piisav kogus,“ selgitab Aet, tuues näiteks väikelapsed, kes söövad juba loomupoolest sisetundest lähtuvalt ja teavad, et kõik toidud on lubatud. „Lapsed ei kaalu toitu, ega küsi 100 grammi kartulit,“ toob ta näite.

Kui täiskasvanutena kipume tarkusi dieetidest ja toitumiskavadest otsima, siis intuitiivse toitumise üks alustalasid on põhimõte, et kõik toidud on lubatud. Veelgi enam, meie sees on olemas teadmine, mida, millal ja kui palju süüa. „Intuitiivne toitumine õpetab meile, et söömine on väga lihtne – kui tunneme nälga, peame sööma ja läheme eluga edasi.

Meie oleme aga harjunud ennast piirama, keelama ja süüdistama ning viime nii keha ja meele tasakaalust välja, mille tulemusel ei tee keha enam meiega koostööd, sest saab aru, et me ei tee tühja- ega täiskõhutunde signaalidest niikuinii välja.“

Mis siis, kui tahan ainult burgereid süüa…

Paratamatult tekib õigustatud küsimus, et kui lähtuda söömisel ainult sisetundest, siis kas võimegi elu lõpuni burgeritest toituda ja mis saab elutähtsatest toitainetest, mineraalainetest ja vitamiinidest.

Toitumisnõustaja lükkab selle hirmu ümber: „Meile kommunikeeritakse uskumusi, et kui võime süüa mida tahes, valimegi üksnes „ebatervislikud toidud“, niisiis on toitumisega seotud ettekirjutised vajalikud. Intuitiivne toitumine ei ole kindlasti „söö, mida tahad“ lähenemine, vaid nõuab tunnetamist, milline on meie enesetunne pärast söömist – kas oleme väsinud, kõht valutab või on muul moel ebameeldiv olla.“

See tähendab, et intuitiivne toitumine aitab kasvatada teadlikkust enda kehast ja nii paraneb ka arusaamine, mida keha tegelikult vajab. „Oskame süüa intuitsiooni kuulates ja teeme toiduvalikud mõistlikult, eelistades toite, mis toetavad meie tervist ja panevad end hästi tundma.“

Ent siiski, mis saab „patutoitudest“? „Kui meil ei ole piiranguid ja elame teadmisega, et võime igal ajal kõike süüa, ei olegi meie jaoks n-ö patutoitusid. Intuitiivselt toitudes peaks meil tekkima kindlustunne, et me ei pea tervet karpi jäätist korraga ära sööma, sest võime seda süüa ka homme ja ülehomme,“ selgitab Michelson.

Kui tekib hirm, et vabalt valides toituksid ainult šokolaadist, soovitab toitumisnõustaja süüa kolm päeva järjest hommikuks, lõunaks ja õhtuks ainult šokolaadi, mille tulemusena avastad kindlasti (ehk juba esimese päeva õhtul), et haaraksid šokolaadi asemel pigem värske salati järele.

Sarnane efekt peaks aset leidma ka köögiviljade söömisega. Kui toitumiskavas või dieeti pidades on need rangelt menüüs ja võivad tekitada vastumeelsust, siis neid „jõuga“ mitte süües, tekib isu vabatahtlikult.

Tagasi keha kuulamise juurde

Selleks, et õppida uuesti enda keha kuulama ja eristada näiteks nälja- ja täiskõhutunnet, on olemas spetsiaalne intuitiivse toitumise raamistik, millele on aluse pannud Evelyn Tribole ja Elyse Resch oma raamatus „Intuitive Eating“, kus muuhulgas on olulised printsiibid ka dieetidest loobumine, endale kõikide toitude lubamine, neutraalne suhtumine toitu (pole olemas häid ega halbu toite), naudingu avastamine ja emotsioonid, mis seostuvad toiduga.

Toitumisnõustaja sõnul on keha kuulama õppimine individuaalne ja sõltub sellest, kui kaua oleme kehasignaale ignoreerinud.

Aet ise jõudis intuitiivse toitumiseni terviseprobleemi tõttu, olles väga pikalt pühendunud intensiivsetele treeningutele ja jälginud hoolikalt, mida ja kui palju suhu pista. „2018. aastal sain arstilt ärritunud soole sündroomi diagnoosi ja keegi ei osanud selgitada, miks see tekkis, veel vähem seda ravida. Hakkasin otsima lahendusi ja avastasin, et minu soolestik on saanud trauma dieetide ja alatoitumise tõttu,“ meenutab naine.

Kuna ärritunud soole sündroomi jaoks kindel raviplaan puudub ja sümptomite leevendamiseks kasutatakse toitude välistamise dieete, põhjustas olukord veelgi enam stressi ja viis tervenemisest kaugemale. Ainus viis oli muuta elustiili ja nii avastas Aet ka intuitiivse toitumise.

„Mõistsin, kui suure osa elust olen kulutanud toidule mõtlemisele. Nüüd olen õppinud, et toit on nauding ja vabadus, mitte elu piiramine.“ Soovist teadmisi ka teistega jagada, õppis magistrikraadiga bioloogia- ja keemiaõpetaja möödunud aastal toitumisnõustajaks, omandades intuitiivse toitumisnõustaja sertifikaadi ja EDIT (Eating Disorder Intuitive Theraphy) sertifikaadi.

Õnnelik suhe toiduga

Aet teab enda kogemustest, et stress kehakaalu ja välimuse pärast pigem lisab tervisemuresid, kui aitab soovitud vormi. Sellepärast ei ole ta ka dieetide ja toitumiskavade usku.

„Kõik, mida teeme tahtejõust või enesekontrollist, viib meid eemale keha usaldamisest. See on ka põhjus, miks iga uue dieedi või kava järgimine on üha raskem – keha käivitab kaitsemehhanismi, et meid päästa meie endi põhjustatud „näljahädast“, sest peab piiranguid ohtlikuks.“

Tegelikult peaksime hoopis toiduga hea suhte looma ja rahu tegema. „Intuitiivne toitumine aitab meil näha toitu palju enamana, kui vaid kalorite ja toitainete sisalduse numbrid ja omaks võetud väärtus, kas toit on hea, halb, tervislik või ebatervislik. Õpime toitu nautima ja aru saama, mis meile maitseb. Kui valime toidud, mille järgi meil päriselt isu on, sööme seda tegelikult palju vähem. Seda muidugi juhul, kui oleme saavutanud rahu ja ei karda, et saame konkreetset toitu viimast korda.“

Toitumisnõustaja toob välja, et ka intuitiivselt toitudes on oluline toidukordasid ette planeerida, kuid ära võiks unustada kalorite ja grammide „lõhki ajamise“. Toit peaks olema nauding, mis toetab keha toimimist.