Reklaam sulgub sekundi pärast

JUUKSUR RAIMO SUVISTE: on juba täiesti loogiline, et ka meesterahvas võib iluvaldkonnas töötada

Buduaari ajakiri

Krista Kiin

„Juuksuritöö on palju huvitavam kui lihtsalt juukseid värvida või tukka lõigata,“ kinnitab juuksur ja stilist Raimo Suviste, kel täitub sel aastal juba 25 aastat juuksuristaaži.

Aastate sisse on mahtunud lugematuid juuksešõusid ja ilumesse, juuksurivõistlusi, esikohti ja tagalavasid. Raimot võib leida ka paljudelt Tallinna moeüritustelt modellidele kauneid soenguid loomas. Ja suviti jalgrattal mööda linna sõitmas!

Millal tekkis huvi juuste ja soengute vastu?
Mul ema oli daam, kes käis tihti juuksuris oma soengut kohendamas, kuna ta töötas valdkonnas, kus pidi kaunis välja nägema ega saanud hetkekski lubada, et soeng oleks korrast ära. Tihti võttis ta mindki juuksurisse kaasa. Nii ma seal istusin mitmeid tunde, jälgides, kuidas juuksurid töötavad ja mida nad teevad. Mida aeg edasi, seda enam hakkasin neid võtteid ja nippe ka ise nukupeadel järgi proovima. Lõpuks jagasin salongis juba ise juhtnööre, näiteks „nüüd tupeeri niimoodi“ või „äkki teeme ülespandud soengu?“ Nii sai mu huvi alguse, olgugi, et tegelesin pool elu ka tantsimisega ja laulsin RAM-i poistekooris Venno Laulu käe all.

Kuidas juuksuriametini jõudsid?
Mu ema juuksur oli oma töös väga hea ja Roosikrantsi juuksuriäri Tallinna üks tuntumaid salonge. Ühel korral tuligi jutuks, mida ma oma eluga ette võtta tahan või kuhu edasi, sest balletikool jäi teisejärguliseks ja tekkis küsimus, kas minna õppima Georg Otsa nimelisse Tallinna Muusikakooli. Kuna toona oli võimalus väljaõppeks juuksuri kõrvalt, ning ema juuksur mäletas mu huvi juuste ja kaunite soengute vastu, küsis ta, et kas ma ei tahaks tema juurde õppima tulla. Mõtlesin, et miks ka mitte – vähemalt on see elukutse, mis igas eluolukorras ennast ära tõestab ja leiva majja toob.

Nii ma siis juuksuri käe alla sattusin – ja kohe olin praktika keskel! Vastava kursuse lõpetasin 1997. aastal Kristiine teeninduskoolis (tänases Tööstushariduskeskuses), mis sel ajal asus Tondil. Mäletan esimest klienti ja kuidas mu käed värisesid, kui oli vaja tukka lõigata. Aga kolleeg kõrval julgustas: „Mis sa kardad, kõik läheb hästi!“

Sa ilmselt ei jäänud kauaks ühele kohale?
Suvi tuli peale ja – noor inimene ka – ikka vaja randa ja peole minna, kuni tuli mõte, et sõidaks Riiga! Läksingi ühel suvelõpu nädalavahetusel Riiga, kus tutvusin toreda inimesega, kellest sai mõneks ajaks mu elukaaslane. Tema pakkus välja: „Riias on üks kihvt juukseakadeemia, kas sa ei tahaks siia õppima tulla?“ Sattusin ägedasse kohta, millesarnast Eestis toona ei olnudki! See oli väga moodne juukseakadeemia, mida juhendas kuulus juuksur Andrei Silchenko Moskvast ja kus õpiti juba stilistikat, ka käis juurde moeõpetus ja erinevad tehnikad. Neil oli stuudio Maija, üle Riia tuntud juuksurikett, mille juuksurisalongid olid udupeened, ja töötasid ainult L´Oréal Professioneliga. Nii elasin aasta aega Riias ja asusin seal ka tööle, mis tuli mu edasises elus igati kasuks.

Tallinnasse naastes sattusin kohe tööle Viru hotelli 22. korrusele, mis oli 1990. aastate lõpus üks glamuursemaid salonge, kus töötasid väga tugevad juuksurid ja kus käisid nii soomlased kui siinsed rikkad ja ilusad. Samaaegselt leidsin veel teisegi toreda salongi, Gersi Ilustuudio, nii et hakkasin paralleelselt ka seal tööd tegema. Gersi tegeles siis klientide koolitamisega, näiteks toimusid uudse lahendusena meigi- ja värvikoolitused, millise aastaaja toonid kellelegi sobivad.

Elasid vägagi aktiivset elu?
Erinevaid kohti tööelu alguses tõesti jagus, sest mu mõte pärast Riiat oligi mitte jääda lihtsalt reajuuksuriks, vaid leida väljundit rohkemaks – osaleda erinevatel šõudel, messidel ja võistlustel, tegutseda lava taga, osaleda muutumismängudes, panna end proovile. Sellega arened ise tohutult. Juuksuritöö on tegelikult palju huvitavam kui lihtsalt juukseid värvida või tukka lõigata!

Millal jõudsid oma salongi loomiseni?
Üle 15 aasta tagasi sattusime kolleegiga tööle Paldiski maantee ja Kevade tänava nurgal asuvasse vahvasse ja armsasse salongi Popi&Tete, kus töötasime koguni seitse aastat. Ühel hetkel küsisid kliendid: „Miks te oma salongi ei tee?“ Siis otsustasimegi, et miks mitte ja lõime lõpuks oma ettevõtte R&R Beauty OÜ. Esimese salongi avasime Viimsis.

Algul küll pelgasime kesklinnast kaugemat kohta, aga kliendid tulid kõik ilusti järgi. Järsku nägime kuulutust, et seesama Popi&Tete salong lõpetab tegevuse. Muutusime kurvaks – niivõrd heas kohas asuv salong, äärmiselt kaunis vanaaegne maja ja tore kollektiiv! Hakkasime asja uurima, et üritada säilitada selle koha olemus, kus me ise nii pikalt tööl olime. Nii võtsimegi salongi üle! Täna oleme kahe salongi omanikud.

Kuidas Kevin.Murphy brändiga koostöösse asusite?
Ükspäev vupsas postkasti kutse, et uus ja tundmatu Austraaliast pärit bränd Kevin.Murphy kutsub esitlusele. Läksime kohale – hoopis teine lähenemine, brändi filosoofia, looduslähedus ja huvi keskkonnasaastatusega võitlemise vastu! Mis meid eriti paelus, oli see, et Kevin Murphy on tänini tegutsev juuksur, kellega on mul suur au olnud isiklikult kohtuda nii Prahas kui ka Helsingis.

Lisaks korjab Kevin Murphy kompanii ookeanidest plastikut, et teha neist taaskasutuse eesmärgil šampoonipudeleid, kuni selleni välja, et brändi juuksevärvid on nii keskkonnasõbralikud kui tehnoloogia vähegi võimaldab. Kõik see paelus meid ja tänaseks oleme tubli viis aastat koostööd teinud. Eestis kohtab tendentsi, et kogu aeg peab keegi kellestki parem olema. Aga Kevin Murphy puhul jäi kõlama, et te kõik olete ühtmoodi professionaalid, pigem jagage oma teadmisi teistega! Tänu Kevin Murphyle oleme sattunud hoopis teise maailma! Mitmendat aastat järjest oleme kaasatud ka tähtsatele üritustele nagu Tallinn Fashion Week, ERKI moešõu ja DOM ehk Disain On Moes.

Mis Sind moesündmustel võlub?
See on äge maailm – vaadata hoopis teiselt poolt, lava tagant, kuidas saavad ilusaks modellid, kes meile laval riideid näitavad. Kui ma varem moešõudel käisin, kukkus tihti nii välja, et disainerid tegelesid seal oma asjadega. Kutsuti juuksurid, keegi midagi läbi ei arutanud ja meile öeldi: „Tehke midagi!“ Okei, ma teen midagi, aga kas see on see, mida ootas disainer? Tegelikult algab töö ju palju varem!

Tallinn Fashion Week'il on meie tiimi juht Massimo Morello Itaaliast, kes on Kevin.Murphy Session'i stilist. Koos meeskonnaga kuulab ta kõigepealt disainerite ideed ära, mida nad tahaksid näha, siis mõtleb välja soengud, saadab kavandid disaineritele tagasi ning seejärel need kinnitatakse. Järgmiseks paneb Massimo kokku oma meeskonna, millest neli-viis inimest tuleb alati väljastpoolt Eestit.

Kõige kaugemalt on ekstra moenädalaks tuldud Ameerikast. Kõik tulevad alati suure südamega Tallinna asja tegema, sest siin on väga hea meeskond ja kõik toimib ladusalt. Juuksurile on see paras katsumus, aga õnneks on Kevin Murphy tooted nii head, et nendega on võimalik kõike teha – wet look'ist koheva rullisoenguni ja vastupidi – hätta ei jää kunagi!

Mis on praegu veel aktuaalset?
Alles hiljuti kolisime oma linnasalongiga uude kohta, Tööstuse 47. Kuigi Kevade tänaval oli kõik tore ja armas, saabus aeg edasi liikuda, seda enam, et maja läheb kapitaalremonti. Asume nüüd Kalamaja ilusa pargi vastas, otse kõrvale jääb Noblessneri kvartal.

Millist suhtumist oled kohanud tegutsedes mehena ilumaailmas?
Mina ei ole tundnud halvustavat suhtumist. Tänaseks on see juba täiesti loogiline, et ka meesterahvas võib iluvaldkonnas töötada! Kui ringi vaadata, on praegu tekkinud palju barber shop'e, kus töötavad üleni musklis ja tätoveeritud meestejuuksurid – see on elu loomulik osa.

Ka parimad kosmeetika müügimehed on ju tegelikult mehed! Lisaks on mehed ise väga palju muutunud: kõik sätivad, ning tahavad kenad, lõhnastatud ja stiilsed välja näha. Järsku olen täheldanud ka meil salongis, et tulevad noored poisid ja soovivad keemilisi lokke. Muidugi, Zevakinil on ju lokkis juuksed, Stefanil ka! Ikka vaadatakse staare ja tahetakse nende moodi olla.

Mida tahaksid juuksurisse tulevatele klientidele südamele panna?
Sageli vaadatakse Instagramist ilusaid pilte ja mõeldakse, et kaks tundi ja valmis! Aga toonimise puhul ei ole see nii! Võib juhtuda, et see on lõpuks nelja- kuni viietunnine töö. Tagatipuks eelkonsultatsioon ja proovisalgud ning teinekord ei saagi üldse helendada nii nagu pildil, sest juuksematerjal ei anna välja. Kliendid võiksid arvestada, et kui nad tahavad juuste toonis erakordset muutust, on kõige aluseks konsultatsioon: räägitakse läbi, mida tegema hakatakse, vaadatakse üle hooldavad tooted, mis lisaks tuleb osta, ja lepitakse kokku hinnas, et pärast ei ole üllatuseks, et kõik läks maksma mitusada, mitte viiskümmend eurot. Kuna praegu tehakse väga erinevaid salgutehnikaid, on juhtunud ka juuksekahjustusi, kui juuksur on asunud kohe liiga entusiastlikult tegutsema. Kõik need asjad tuleb enne läbi rääkida – ja ma ei räägi siin tavalisest põhjavärvist, mis on kõige lihtsam.

Teiseks võiks klient olla juuksuriga hästi aus. Kui juuksur küsib, mis eelnevalt on tehtud – näiteks kui on tume pea ja nüüd tahaks heledamaks minna, oleks ülevaade, kas klient tegi seda ise poevärviga või käis ilusalongis värvimas, mis on all, kas juukseid on salgutatud jne. On oluline, et juuksuril oleks eelnevalt tehtu kohta võimalikult palju infot, et ta saaks lähtuda sellest, mida üldse saab sellises faasis teha ja mis heledusastmeni võiks jõuda, et ka juuksed pähe jääksid. Iga juuksuri sooviks on, et klient lahkuks salongist imeilusana, mitte ärakärsatatud juukseotstega!

Mis on hetkel in juuksemoes?
Moes on palju erinevaid stiile, alates mullet'ist, shag'ist ja pixie'st kuni dixie'ni ja neid kõiki võib omavahel segada. Mullet'id ja shag'id on mõistagi nooremate neiude eelis, kes on otsustanud pikad juuksed maha või lühemaks lõigata. On tore, et kliendid on palju teadlikumaks muutunud. Vanasti tõstis kolleeg käärid ja ütles kliendile: „Kas sa ei tea, kelle käes käärid on? Mina ütlen, mis sa tegema pead!“

1990ndatel ehk oligi levinud, et juuksur, kes oli käinud palju koolitustel ja messidel, oli kõige targem. Aga tegelikult on ikkagi klient kuningas, mitte vastupidi, sest kliendi käes on rahakott. Juuksur saab soovitada, aga mitte iial enda arvamust peale suruda.

Kuidas end laadid ja lõõgastad?
Kohe kui kevad algab, meeldib mulle rattaga linna vahel liikuda. Kuna mul on Muuga kandis suvekodu, olen suvel palju seal ja tegelen aiandusega: möllan lilledega, teen peenraid, rohin ja istutan. Ja muidugi meeldib reisimine: teine keskkond, teised inimesed, muusika, hea toit ja jook.

Mis Sulle oma töös enim rõõmu valmistab?
Mind inspireerivad kliendid ise – kui naeratav ja õnnelik klient astub uksest välja või kirjutab pärast ilusa tänukirja, on see kõige südantsoojendavam. Siis tunned, et see ongi see, miks tahan seda teha ja kui vähe on õnneks vaja! Inspireerib seegi, et ma ei ole jäänud salongi kinni, vaid liigun palju – mulle meeldib igasugustel üritustel vaadata, milliste rõivaste ja soengutega ringi käiakse. Silm puhkab, kui näed ilusaid inimesi, kel on olnud aega teha soeng ja kaunis meik ning panna end natuke teistmoodi riidesse kui igapäevaselt tööl käies.