MOELOOJA LIINA STEIN: elulooraamatu kirjutamisel mul materjalist puudu ei jääks

Liina Steini nimeline bränd sündis 11 aastat tagasi Loomeinkubaatori ateljees. Mis on olnud suurimad õppetunnid sellel teekonnal?

See on olnud väga pöörane teekond, täis seiklusi, unistusi, lootust ja pettumusi, kordaminekuid ja ebaõnnestumisi ning meeletut võitlust igal sammul. Suurim õppetund on arusaamine, et kunagi ei tohi alla anda. Isegi, kui tunneli alguses, keskel ja lõpus on ainult pilkane pimedus, tuleb võidelda. Raskused on ületamiseks ning seeläbi arened nii inimese kui kunstnikuna. Alati on lihtsam leida vastuseid küsimusele, miks ei saa, kui sellele, kuidas saab. Kui tahta, saab alati. Show must go on!

Sul on ateljee/showruum nii Tallinnas kui Pariisis. Kuidas need omavahel erinevad? Ja kui erinevad on eestlannadest ja prantslannadest kliendid?

Iga naine tahab oma pulmapäeval olla kaunimast kaunim ja kuidas sünnib selleks päevaks täiuslik kleit, on kogemus iseenesest. Kuud lähenevad, ootusärevus suureneb ning kleit, mis on selleks imeliseks päevaks loodud, muutub igas proovis üha täiuslikumaks. See on oluline osa kogemusest ning mälestustest, mida abiellumisest jäädvustada ning hiljem meenutada ja lähedastega jagada.

Mõned pruudid eelistavad rahulikumat stiili, mõned murravad raamidest välja ning mul on hea meel, et eestlannade seas on palju neid, kes valivad väga erilised ja julged kleidid. Ka prantslannad ei jää alla, sest sageli on lisaks tseremooniakleidile valikus ka kokteilipeo kleit, õhtusöögikleit, vahel ka hommikusöögikleit ning kostüümid mesinädalateks.

Miks just Pariis, mitte näiteks Milano või New York?

Pariis inspireeris mind juba lapsepõlves, siit on võrsunud paljud legendaarsed moeloojad. Pariis on ääretult inspireeriv ka arhitektuuriliselt, kultuurselt ning elustiililt. Konkurents Pariisi moevaldkonnas on meeletu, kuid seeläbi avaneb ka võimalusi – minu loomingut on nii kodumaistel kui rahvusvahelistel võistlustel kandnud Miss France, Miss World ja Miss Universe finalistid ning on seeläbi jõudnud ka Prantsusmaal armastatud ajakirjade esikaantele.

Milano ja New York on Pariisist otselennu kaugusel ning viimase osas neist on palju põnevaid mõtteid juba ka töös. Lähemalt räägin siis, kui need mõtted ka teoks saavad.

Kui palju on inimesena muutunud Liina, kes lõpetas Tallinna Tehnikakõrgkooli versus Liina, kes jagab elu Eesti ja Prantsusmaa vahel?

Olen selle ajaga kindlasti väga palju õppinud. Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetades olin toores ning õppisin elust ja ettevõtlusest läbi katse-eksitusmeetodi. Esimene elukool tuli praktikal Londonis, teine Loomeinkubaatoris oma brändi luues.

Olen palju õppinud, arenenud ja kindlasti ka muutunud, sest ma pole kunagi kartnud võtta riske. 2013. aastal avasin oma esimese butiigi Pärnu maanteel, juba mõned aastad hiljem viis tee Pariisi sealsele moenädalale ning veel mõned aastad hiljem Pariisi ateljee avamiseni ning butiigini kuulsal Saint Honorel. Ja siis tuli koroonaviirus ja elu pöördus pea peale.

Mul on hea meel nii kõikide õnnestumiste kui ebaõnnestumiste üle, sest mul ei ole kunagi põhjust endale ette heita, et midagi jäi tegemata või kogemata, sest puudu jäi julgustest riskida. Nii rõõmud kui pettumused sel teel on olnud väga õpetlikud ja arendavad. Need on asjad, mida ei õpi ühestki koolist ega loe ühestki raamatust. Julgus võtta riske kasvatab, karastab, arendab. Kogemused, põnevus, adrenaliin ja mälestused. Elulooraamatu kirjutamisel mul materjalist puudu ei jääks.

Kui kerge või keeruline on aega planeerida mitme riigi vahel ja kuidas see tööprotsessi mõjutab?

Tänu kaasaegsetele IT-lahendustele on see täna palju lihtsam, kui see olnuks siis, kui ma tegevust alustasin. Konsultatsioonid videokõnes ning videopildis selgitatud disainid võimaldavad lihtsalt kõik vajaliku ära teha, sõltumata sellest, kas olen parasjagu Tallinnas või Pariisis. Nii on ka põnevam, sest selline töötamine aitab murda argirutiine, kuidas oleme minevikus harjunud asju tegema.

Kord kuus käin ka Eestis, et uued põnevad kangad ja mõtted jõuaksid Pariisist meie Tallinna ateljeesse, et  saaksin ka kodumaal ise käärid kangasse lüüa ning koos rätsepatega ühe laua taga uut ja põnevat välja mõelda.

Mis Sulle moedisaineri ameti juures kõige suurema sära silmadesse toob?

Kõige suurem rõõm on see, kui inimestele meeldib, mida ma teen ning suudan neid seeläbi õnnelikuks muuta – kui nad abielluvad, saavad peol särada, kogevad kauneid hetki, leiavad endale tulevasi abikaasasid või armukesi. Minu kutsumus siin elus on luua kustumatuid mälestusi oma loomingu austajatele ning seeläbi ka iseendale. Arvan, et see ongi elu tähendus – elada nii, et mälestused ei tuhmu ja kõik möödunu on kui eilne, olgu sellega emotsioonid millised tahes – tehtud õnnest, rõõmust, pettumusest või kurbusest. Peaasi, et ei oleks kahetsust, et elu jäi elamata ning emotsioonid kogemata.

Milliseid riideid eelistad ise igapäevaselt kanda?

Igapäeva mul ei ole. Kui rassin ateljees tööd teha, siis panen selga midagi väga tavalist ja mugavat, kui aga tunnen üles ärgates, et tahan kellekski kehastuda, ei hoia mind miski tagasi ning nii sünnib inspiratsioon minu järgmisteks seiklusteks ja kollektsioonideks. See on paljude minu kollektsioonide sünnilugu, teekond fantaasiast seikluseni ning nii on ilmavalgust näinud näiteks LOVE, Lovers, Duality ja Femina.

Sa oled öelnud, et proovid elus kasutada iga võimalust. Mis oli viimane võimalus, millest kinni haarasid?

Viimane võimalus on alati töös unistuste faasis ning alles ootab reaalsuseks saamist. Mulle meeldib asjadest rääkida siis, kui nad on tehtud, nii et kuulmiseni tulevikus!

Sinus tundub olevat palju elurõõmu ja elu nautimist. Oled Sa lapsest peale suurelt unistanud?

Olen olnud alati selline rahutu hing, arvan, et ma ei jää niipea paikseks ega kasva suureks. Unistan iga päev ning ei lase end reaalsusel kammitseda. Ega ka valul ja vaeval, kui on vaja unistusteilmast leida tee reaalsusesse, mis on tihti sillutatud tagasilöökide, pettumuse ja kannatustega. Sellest, et ükski asi, mis on midagi väärt, ei tule suure pingutuseta, sain aru juba lapsepõlves.

Millest Sa praegu unistad? Millisena näed Liina Steini moemärgi tulevikku?

Tuleb, mis tuleb. Elu on teekond, juhindun seal ühest reeglist – tee asju, mis on endale õiged, head, ilusad, inspireerivad ja innustavad. See toidab hinge ning kui kõnetab ka teisi, siis seda suurem on minu rõõm. See rõõm annab jõudu homsesse ning eks elu näitab, kuhu see edasi viib ning mis võimalused avarduvad. Oluline on teekond ning selle nautimine.