Päike – salakaval sõber

Põhjamaade suved on tihtipeale hallid ja sombused. Säravast päikesest võibki mõnel aastal ainult unistama jääda. Nii üritame piskustki maksimumi võtta ja võimalikult palju aega päikese käes veeta, et veel pimedamaks ja hallimaks talveks energiavarusid koguda.  Kahjuks toob geograafiline eripära aga kaasa mitmeid ohutegureid, mille peale alati ei oskagi mõelda. 

UVA, UVB ja UVC – mis te teete?

Päike mitte ainult ei valgusta ja soojenda, vaid ka kiirgab. Päikesekiirgust on kolme liiki – UVA, UVB ja UVC. UVC-kiirgusest me väga palju ei kuule, sest meieni see ei jõua, vaid neeldub osoonikihis. 

UVA-kiirgus on meile oluline, sest tänu sellele sünteesib meie organism eluvajalikku D-vitamiini – ainet, mida meie immuunsüsteem pika ja pimeda talveperioodi üle elamiseks hädasti vajab. Kuid ei saa head ilma halvata – UVA-kiirgus on ka põhiline süüdlane, mille toimel meie nahas algab enneaegne vananemisprotsess – tekib naha kuivus, kortsud ja hullematel juhtudel ka pigmendilaigud. UVB-kiirgus on aga ohtlikum ja tugevam – see tekitab päikesepõletust ning tõstab nahavähi ja melanoomide tekke riski. 

Kuidas endale parim päikesekaitsekreem valida?

Päikesekaitsekreemi tõhusust UVA- ja UVB-kiirguse tõkestamisel tähistatakse rahvusvahelise lühendiga SPF (Sun Protection Filter). Number tähekombinatsiooni SPF järel näitab seda, kui kauaks me võime päikese kätte jääda, ilma et tekiks päikesepõletus.

Näiteks kui teie nahk kipub ära põlema 10 minutiga, siis võite arvutada, et SPF-kaitsefaktor 15 tähendab, et päikese käes võib viibida 15 korda kauem kui ilma kreemita ehk 150 minutit. Mida heledam on inimese nahk, seda kõrgema SPF-numbriga toode tuleks omale varuda. 

Päikesele ligipääsetavatele kehaosadele võiks päikesekaitsekreem olla kantud igal ajal. Muudele kehaosadele peaks päikesekaitsekreemi kandma umbes pool tundi enne päikese kätte minekut. Päeva jooksul tuleb kreemi kindlasti uuesti kehaosadele kanda, et kaitse oleks pidev. 

MÜÜT: Aga kui ma kasutan kõrge SPF-faktoriga kaitsekreemi, siis ma ju ei päevitu...

On üsna levinud valearusaam, et kõrge SPF-numbriga päikesekaitsekreem pärsib päevituse teket. See ei ole päris tõsi. Nagu eelpool mainitud, siis SPF-faktor näitab aega, mille võib päikese käes turvaliselt veeta ilma nahapõletuse tekkimiseta. Jah, päevituse teke võtab mõnevõrra kauem aega, kuid tänu sellele päevitub nahk turvaliselt ning tulemus jääb püsivam. Samas väheneb oluliselt nahavähi ning naha enneaegse vananemise risk. Ka Eesti päikese all ei jää teadlikud päevitajad kindlasti lumivalgeks.

www.rosena.ee dermakosmeetika e-pood soovitab:

Kaitse ennast nüüd efektiivselt ACM Laboratoires Dermatologique dermakosmeetiliste päikesekaitsekreemidega. Orgaaniliste ja mineraalsete filtrite abil on saavutatud optimaalseim kaitse UVA- ja UVB-kiirguse vastu. Kreemides sisalduv pärlipuuder sisaldab polüsahhariide ja aminohappeid, mis aitavad hoida naha niisutatuna. Tootevalikus on kaks unikaalset toodet. 

Duolys vananemisvastane päikesekaitsekreem, mille koostis on meeldivalt kerge, niisutav ning sisaldab aktiivse toimeainena rohkelt antioksüdante, mis aitavad kaitsta nahka päikesekiirguse kahjustuste (kortsud, pigmendilaigud) eest ning vähendavad vananemisilminguid.

Marget Haug, Buduaari turundusjuht

Ma armastan päikest ja päikese käes viibimist, kuid igal kevadel tuleb mul võidelda pigmendilaikudega näol. Et vähendada stressi, olen juba aastaid investeerinud korralikesse päikeseblokaatoritesse. Alustada tuleb naha kaitsmisega võimalikult vara, sest päike teeb oma tööd juba varakevadel ja räägitakse, et siis on ta eriti intensiivne.

Mina alustasin ACM päikesekreemi kasutamist tugeva kevadpäikesega maikuus, kuna just selles kuus olid mitmed talgud ja õuetegevused ning lisandus ka õues sportimine, niisiis saigi kreemi usinalt testitud. Kreem on mõnus ja imendub nagu tavaline päevakreem, puudus vajadus lisaks veel midagi kasutada.

Tulemused on head, s.t pigmendilaike pole veel ja ausalt öeldes tundub nahk ilma päevituseta ka nooruslikum. Loodan, et suudan endale kindlaks jääda ja kasutan kreemi suvi läbi ning nahk ütleb mulle sügisel aitäh!

Sebionex matistav päikesekaitsegeel rasusele nahale on mõeldud kasutamiseks just probleemse naha puhul. See sisaldab kahte pikatoimelist matistavat aktiivtoimeainet, mis imavad rasu, piiravad rasueritust ning tekitavad pikaajalise matistava efekti.

Triin Tisler, ajakirja Buduaar tegevtoimetaja

Kui kauaoodatud päike lõpuks hilisõhtuni väljas on ja suvi juba poolest kevadest alanud, siis on lausa patt toas olla. Sebionexi geeli sain testimiseks täpselt mai keskel, mil nädalavahetustel viibiti rohkem õues kui toas. Kui teised päeva lõpuks  punaka jumega tuppa jõudsid, siis mina võisin rahulikult peeglisse vaadata, sest päike ei olnud mulle liiga teinud. Hindan väga ka kreemi mõnusat konsistentsi, mis imendus hetkega ja ei jätnud nahale ebameeldivat valget kihti ega rasvast läiget. Vastupidi, nagu lubatud, muutis geel naha  mõnusalt matiks. 

Tundliku naha tõttu on minu suvekotis alati kvaliteetne päikesekaitsekreem. Olles kord juba sobiva leidnud, jään heale tootele truuks.  Tõenäoliselt  rändab suvistel seiklustel minuga kaasa just seesama Sebionexi geel.

Artikkel on ilmunud ajakirjas Buduaar, suvi 2015