Päikese pahem pool – pigmendilaigud

„Pigmendilaigud puudutavad paljusid ja kogemuse põhjal saan öelda, et kuigi vanusega neid otseselt seostada ei saa, puudutab teema järjest nooremaid,“ tõdeb kodumaise nahahooldussarja D’Difference brändijuht Carmen Kibur.

Lapsepõlve armsatest tedretäppidest esteetilise probleemini

Carmen Kibur toob pigmendilaikudest rääkides sisse termini hüperpigmentatsioon. „Selle konditsiooni puhul räägime naha üldtoonist tumedamate laikude tekkest, mis on põhjustatud melaniini ületootmisest,“ selgitab Kibur. „Melanotsüüdid asuvad naha ülemises kihis ehk epidermises ja need toodavad melaniini, mis annavad nahale värvi ja ka loomuliku kaitse päikesepõletuse eest. Kui kõik nahasisesed protsessid toimivad ilma tõrgeteta, muutub meie nahk päikese käes viibides ühtlaselt pruunimaks ja see pruun toon kaitseb ka „ärapõlemise“ eest.“ Seetõttu ongi nii, et põletus, mida põhjustavad UVB-kiired, tekib sagedamini siis, kui alustame puhkust või oleme talvevammused kokku pakkinud ning asunud suve nautima. Suve lõpus on nahk UVB-kiirtele vähem tundlik, sest naha pinna lähedale tõusnud melaniin annab sellele loomuliku kaitse.

Kui melaniini tootmisse tekivad häired, siginevad nahale üldisest toonist tumedamad laigud. „Pigmendilaigud on hüperpigmentatsiooni üks osa,“ jätkab Carmen Kibur. „Neid tuntakse ka kui maksalaike. Pigmendilaigud tekivad päikesega liialdamisest. Väikesed täpikesed ja laigud ilmuvad aja jooksul ja neid tuleb juurde. Nahk silmade ümber ja ülahuule kohal, aga ka põsed, laup, dekoltee ja käed näitavad liigseid päikesepaisid enim välja.“ Seega, kõige sagedamini ilmuvad pigmendilaigud kohtadesse, mida me vähim riietega kaitseme. „Huvitav on siinkohal asjaolu, et kui laigud on näole ja teistesse levinud kohtadesse juba tekkinud, siis nende konkreetsete kohtade kaitse ei tähenda seda, et tumedaid „tegelasi“ enam juurde ei tule,“ toob Kibur välja. „Näiteks, kui näol ja dekolteel on tumedamad piirkonnad ja peidate need prillide ja kübara taha, olles ülakehaga päikesevarju all, aga päevitate jalgu, siis pigmendilaigud ei kao. Need muutuvad ikkagi tumedamaks ja neid võib ka juurde tulla. Põhjus on selles, et melaniini süntees toimub kogu kehas, mitte ainult päikesega kokku puutuvas piirkonnas.“

Melasma on samuti hüperpigmentatsiooni osa ja seda põhjustavad hormonaalsed muutused. „Melasma võib tekkida ka raseduse ajal ega pruugi olla seotud päikeselembusega,“ täpsustab Kibur. „Põletikujärgne hüperpigmentatsioon on märk nahakahjustusest ja enim on see levinud nende puhul, kes on kokku puutunud aknega.“

Efekti, mõju ja tulemust!

Pigmendilaikude teket soodustavad ka teatud ravimid. „Näiteks ibuprofeen võib suurendada naha tundlikkust ja seetõttu peaks jälgima, et kodus oleks korralik ja „värske“, kõrge faktoriga kaitsekreem,“ hoiatab Carmn Kibur. „Valida tuleks laia spektri kaitse ehk kaitse nii UVA- kui ka UVB-kiirte eest. Pikalt päikese käes viibides on oluline kreemi uuendada ning kasutada tuleb seda palju! Viimane tähendab kaht sõrmepikkust näo, kaela ja dekoltee kaitsmiseks.“ Et UVA-kiired ei imenduks naha sügavatesse kihtidesse, kus need kiirendavad vananemisprotsesse ja võivad mõjutada rakustruktuure, peab UVA-kiirte eest kaitsvate ainete maht hõlmama 1/3 kreemist.

Kuigi võiks arvata, et päikesekaitsekreemide vajalikkusest on juba üksjagu räägitud, tuleb Kiburi sõnul enim selgitustööd teha selles, et igapäevaselt kasutuses olev päevakreem võiks olla ilma SPF-faktorita. „Inimesed tahavad mugavust ja ühte toodet, mis kataks kõik vajadused – niisutaks, teeks nooremaks ja kaitseks tõhusalt,“ nendib ta. „Kui päevakreem sisaldab SPF-faktorit, kaitseb see enamasti vaid UVB- kiirte eest ja sisaldab tsinkoksiidi (INCI ehk koostisosade loetelus nimega Zinc Oxide) või titaaniumdioksiidi (INCI nimi Titanium Dioxide). Nende põletusest „päästvate“ ainete molekulid on suured ja päevakreemi aktiivained ei pruugi tänu sellele maksimummõju avaldada. Mingis mõttes läheb raha raisku – ei saa parimat päikesekaitset ega ka parimat kreemiefekti.“

Teisisõnu, kui ostame kalli päevakreemi, lootes naha nooruslikku välimust pikendada ja elastsust suurendada, ei soovi me  ilmselt, et 1/3 tootest moodustaksid keemilised filtrid ning märkimisväärse osa suurte molekulidega mineraalid, mis ei pruugi lasta aktiivainetel oma „tööd teha“. „Te ju eeldate efekti, mõju ja tulemust?“ toonitab Carmen Kibur. „Seetõttu, palun hoidke päevakreem SPF-filtrite vaba ja päikese kätte minnes kandke selle peale spetsiaalne päikesekaitsekreem. Veel kord: kaks sõrmepikkust toodet, mida on vaja ka uuendada!“

Tõsi küll, suvisel kontoripäeval, mis võib lõppeda pärastlõunase terrassikülastusega, piisab kombinatsioonist päevakreem ja jumestustoode. „Nii kaasaegsed BB- ja CC-kreemid, jumestuskreemid kui ka puudrid sisaldavad päikesekaitset,“ lisab Kibur.

Aktiivained, mis „töötavad“ ühtlasema jume heaks

„Igaühele oma,“ kinnitab Carmen Kibur, mõtiskledes, mis võiks olla efektiivseim meetod pigmendilaikudega võitluses. „Kellel jagub aega ja kannatust, saan julgelt öelda, et spetsiaalsed kreemid, hapetega koorijad ja näoessentsid toimivad. Põhjus on selles, et melaniin paikneb naha ülemises kihis ehk epidermises. Seal on võimalik nahahooldusega melaniini lõhustada ja laike heledamaks muuta.“

Tõsi küll, võib juhtuda, et pigmendilaigud kaovad ka iseenesest, ilma nendega midagi ette võtmata. „Meie keha ja nahaga seotu on väga individuaalne,“ nendib Kibur. „Rääkides igapäevasest nahahooldusest, tugevdavad naha kaitsevõimet näiteks niatsiinamiid (B-vitamiin), aaloe, sibula ekstrakt (INCI loetelus Allium Cepa), roheline tee, lagritsa ekstrakt, piimhape, roosi kroonlehtede (INCI nimi Rosa Centifolia) ekstrakt ning värvohaka oleosoomid (INCI nimi Safflower), mis ühtlasi pärsivad liigset melaniini sünteesi või ühtlustavad naha tooni.“ A-vitamiini ehk retinooli ja C-vitamiini tuntud ja tunnustatud mõjude hulgas on samuti nahatooni ühtlustamine. Seega „töötavad“ paljud aktiivained meie igapäevases nahahoolduses, ühtlasema jume heaks. „Samuti tasub jälgida, et kreemides-seerumites oleks palju naha niiskustaset tõstvaid aineid: hüaluroonhape, glütseriin, siidi polüpeptiidid ja teised aktiivained, mida eelpool mainitud,“ täiendab Carman Kibur.

Nahahooldustoodete eelis on Kiburi sõnul asjaolu, et neid võib kasutada aasta läbi. „Hapetega tooteid soovitan õhtuti ja rannaperioodil on hea teha paus,“ täiendab ta. „Hommikul soovitan valida hea päevakreem ja selle peale päikesekaitse või meik, sõltuvalt päeva iseloomust.“

Praegusel ajal, kesksuvel, paneb Carmen Kibur südamele jälgida sedagi, et igapäevane naha puhastamine oleks korralik. „Soe ilm paneb meid higistama ja kõik keskkonnast nahale sattuvad ained kleepuvad sinna külge nagu kitt,“ märgib Kibur. „Kõik, kes kasutavad päikesekaitsega kreeme õigesti, peaksid teadma, et õhtul nahka puhastades on see päris paksu kihi all, mis ei pruugi kerge pesuga maha tulla.“ Niisiis on ranna- ja puhkuseperioodil soovitav nägu kaks korda päevas pesta, kindlasti tasakaalustada pH-näoveega ja pärast hoolega niisutada.

Valgusravi võlub välja klaari jume

Soovimatu pigmendi eemaldamiseks leidub efektiivseid protseduure ka ilu- ja nahakliinikutes. Kergemate, äsja tekkinud pigmendiprobleemide lahendamise esmavalikuks võib pidada keemilist koorimist. „Viimane ei sobi tavaliselt tundliku naha ja naha nõrga kaitsebarjääri puhul,“ täpsustab Carmen Kibur. „Küll aga on protseduuri mõju kiirem ja tulemused rutem näha. Kõrvalmõjudeks võivad olla naha kestendus, punetus ja tundlikkus. Suurt rõhku tuleb pöörata naha niiskussisalduse tõstmisele ja protseduuri jaoks peab hoolikalt valima aega – parimad on pimedad perioodid.“

Häid tulemusi pigmendilaikude eemaldamisel annab IPL (intensiivne pulseeriv valgus) ehk fotovalgusravi. Fotoimpulss neeldub pigmendis, mõned päevad pärast ravi kerkib soovimatu pigment pinnale ja ketendab välja. Fotoravi on hea kasutada vaheldumisi keemilise koorimisega, et soodustada nahatekstuuri ühtlustumist. „See protsess vähendab ka arme ja stimuleerib kollageeni ning elastiini sünteesi, seega saab tabada mitu kärbest ühe hoobiga!“ lisab Kibur. Tõsi küll, tavaliselt on vaja mitmeid protseduure.

Liigset pigmenti on võimalik lõhustada ka laseri abiga. „Sõltuvalt laseritüübist eemaldatakse laserkoorimise käigus pealmisi nahakihte (liigne melaniin eemaldatakse epidermisest) või mõjutatakse dermist (stimuleeritakse kollageeni ja elastiini tootmist),“ kirjeldab Carmen Kibur. „Et nahakihtide eemaldamisel on suuremad kõrvalmõjud, on siin oluline jälgida aastaaega ja päikese käes viibimise kestvust, sest isegi väike hulk päikesekiirgust rikub juba saavutatud tulemuse – pigment võib tekkida uuesti. Seetõttu peab nahahooldus olema väga läbimõeldud, naha taastumist ja kaitsebarjääri tugevdamist soodustav.“

• Sisuturundus

Milliste taimede ekstraktid on S+ Haircare toodetes ja mida need teevad?

• Sisuturundus

Kogemuslugu | Kaia (38): “Proovisin tselluliidile ukse näitamiseks elektroonilist kehakuppu infrapunaga – enam ei suuda ma kuputamisest loobuda!”