4 FAKTI SEEDESÜSTEEMI kohta, mida sa teadma peaksid

Inimese organism on tunduvalt keerulisem ja mitmetahulisem kui arvatagi võiks ning mitmeid nüansse ei ole isegi teadlased suutnud kindlaks teha, mis tähendab, et on asju, mida inimese keha kohta siiamaani mitte keegi ei tea. Üheks kõige iseäralikumaks on inimese seedesüsteem - programm, millest oleneb väga palju.

Seedesüsteemil on üldjoontes kaks olulist funktsiooni: saadud toidust kehale eluks vajalike toitainete tootmine ning jääkainete välja sorteerimine, kehast väljutamine. Kuid selleks, et seedesüsteem toimiks korrapäraselt, peavad omavahel koostööd tegema mitmed organid - kõik saab alguse suust ning jätkub mao, soolestiku, maksa, sapipõie ning lisaks veel mitme teise organiga.

Allpool on välja toodud neli fakti, mida iga naine oma seedesüsteemi kohta teadma peaks:

1. Kõige suurem osa seedeprotsessist ei toimu maos

Tegelikkuses toimub kõige keerulisem ja pikem seedeprotsess hoopis peensooles, mitte maos. Suurem osa toidu seedimisest ning toidu imendumisest organismi leiab aset just selles organis ning seal lõhustatakse tugevate ensüümide abil saadud toidust vajalikud toitained ning saadetakse edasi vereringesse. 

2. Mao tegelik ülesanne seedeprotsessis

Magu on organ, kus toit nii-öelda läbi segatakse ning maomahla abil lammutatakse väiksematest osakesteks ja muudetakse tihedaks pastataoliseks massiks. Selles osas on maol seedeprotsessis kõige olulisem roll - kui magu ei suuda toitaineid maomahla abil läbi töödelda ja pastaks muuta, ei liigu toitained ka edasi soolestikku ja kogu seedeprotsess seiskub.

3. Põhjus, miks gaasid tegelikult tekivad

Soolestikus tekivad gaasid allaneelatud õhu ja seedesüsteemis olevate bakterite koosmõjul - mõne inimese seedesüsteem ei ole võimeline teatud toidu koostisosi lõhustama ning see tähendab seda, et neid aineid lükatakse mööda soolestikku lihtsalt edasi kuni jämesooleni, ilma et neid töödeldakse. Jämesooles asuvad seedimata toidu töötlemiseks aga tööle bakterid, mille tegevuse tagajärjel tekib lugematul arvul erinevaid gaase. Seega tekivad gaasid tihtipeale just siis, kui sa tarbid toitu, mida sinu seedesüsteemil on raske seedida ja töödelda. 

4. Mida kõhukorin tegelikult tähendab?

Kõhu korisemine on normaalne nähtus, mis kujutab endast aju märguannet maole, et toitu on vaja juurde ning et magu on toidust täielikult tühjendatud. Lihtsalt öeldes, kui toit on läbi seeditud ning vedelikud ja gaasid liiguvad läbi seedetrakti, siis võib tekkida ka kõhukorin. Kui magu tühjeneb ja selle sisu liigub edasi peensoolde, saadab magu automaatselt signaali ajju ning aju omakorda saadab signaali maole, et ta oma lihased veel kokku tõmbaks, et olla veendunud, et maos ei ole enam seedimata toidujääke - just sellel hetkel, mil maos lihased kokku tõmbuvad, tekib ka kõhukorin. See näitab lihtsalt seda, et toit on läbi seedinud.

Allikas: health