ÄREVUSHÄIRETE ALL kannatav Kristi: tere tulemast minu pähe – siin on veits hullumaja

Ärevushäirete all kannatav naine pani kirja oma ilustamata mõtted, millest võib ehk nii mõnigi naine abi ja toetust leida.

"Minu ebakindlused viimasel ajal on olnud:
1. Mind ei ole kellelegi vaja, ma ei muuda kellegi elu paremaks, ma olen pigem tüliks.
2. Minu suhe toidu ja liikumisega on muutumas tegelikult õigesse suunda, aga mul on raske seda näha, sest olen harjunud end kogu aeg toiduga karistama ning sellega on raske leppida, et olen toidu ära teeninud ka päeval, mil ma ei tee mitte midagi.
3. Olen sisutühi, tänamatu ja väsitav ning ma ise ka ei tahaks enda sõber olla.

Täna hommikul aga õnnestus mul endale ikkagi STOP öelda ja endaga rahulikult kõneleda. Märkasin, et olen nii kinni enda mõtetes, et olin unustanud selle, mida mu keha tunneb aga just temal on tihti palju vastuseid. Seega.. sulgen silmad, lõdvestan õlad, lõua, otsaesise, selja ja tunnetan enda keha. Vaid nii jõuan selleni, et olen päriselt kohal ja saan endaga ausalt suhelda, et endale öelda: tunded tulevad ja lahkuvad. Mõtted samuti. Lasen neil endast läbi minna ja ei hakka iga mõttega kaasa arutama, noogutama ja kaagutama. Ei pööra neile liiga palju tähelepanu, ei halvusta end nende mõtete pärast, ei süvenda neid ise ja vaatan neid lihtsalt tulemas, olemas ja minemas.

Iga minu mõte ei defineeri mind. Ma olen palju enamat. Kordan seda, kui mantrat ja proovin täna hoopis vaadata, mis mu keha mulle öelda tahab ja kas baasvajadused nagu uni, toit, liikumine on kaetud või ongi kogu see negatiivne mõtetespiraal praegu sellest võimendatud.

Tere tulemast mu pähe - siin on veits hullumaja."

View this post on Instagram

A post shared by Kristi (@varikkristi)