ASI ON MINUS: sinu täisväärtusliku elu saladused

Renee Altrov

Eneseareng on viimastel aastatel kindlasti keskmisest rohkem kõlapinda pälvinud teema, ent kas tegemist on lihtsalt trendiga või peitub enesearengus tõepoolest õnneliku elu saladus? Vestlesime sellest kolme arengutreeneri Sandra Vabarna, Killu Kolsari ja Sandra Rajuga.

Muusikuna tuntud Sandra Vabarna jaoks oli enesearengu teekond vaid aja küsimus, olles alati nautinud erinevate asjade katsetamist ja enda proovile panemist. Teadlikud sammud arengutreeneri kutse suunas tulid aga pärast läbipõlemise kogemust, mil Sandra jäi kolmeks päevaks voodisse, suutmata magada, rääkida ega süüa, sest oli omadega vaimselt ja füüsiliselt täiesti läbi. Sealt algas õppimine ja tee heade harjumuste juurde, mis nüüdseks on elu loomulik osa. „Olen aru saanud, et eneseareng on teekond ja protsess, mis jätkub terve elu. Me ei saa kunagi valmis ja tegelikult ma ei tahagi valmis saada, sest muidu poleks ju enam arengut,“ sõnab ta. Möödunud suvel pani Sandra tähele, kuidas inimeste käitumine, harjumused ja mõtteviis aastaaegadega muutuvad. Sellest sündis idee luua aastane enesearenguprogramm naistele, mida viiakse läbi koos Sandra Raju ja Killu Kolsariga. „Sain aru, et inimesed tunnevad ennast süüdi, kui näiteks suvel nii palju korda ei saada või eesmärkidele tähelepanu ei pööra. Kuna räägin oma lühemates programmides elu alustaladest, nagu selgus, energia, julgus, mõjukus ja efektiivsus, otsustasin inimesi programmi abil toetada terve aasta vältel,“ avab ta uut väljakutset.

Arengutreener Killu Kolsar tõdeb, et uudishimuliku inimesena oli enesearengu teekond loomulik asjade käik. „Mulle meeldib küsida ning aru saada, miks asjad nii minu elus kui maailmas on sellised, nagu nad on. Pean ka rahuldama oma vajadust kasvada ja pidevalt midagi uut õppida.“ Nii on iseenda ja oma käitumismustrite analüüsimine olnud Killu elu tavapärane osa. Naine peab oluliseks ka sõnastatud visiooni olemasolu, kuhu soovib elus jõuda – see aitab fookuse ja sihi hoida tulevikul. „On oluline vaadata minevikku, et näha, kui kaugele oleme jõudnud, kuid sinna ei tasu kinni jääda. Usun, et suudame ise kujundada oma elu ning kogetu põhjal teha muudatusi, tänu millele elu veel enam nautida,“ teab ta rääkida.

Varasemalt treenerina teisi inspireerinud Sandra Raju tunnistab, et teadlikumad eneseotsingud saidki alguse neli aastat tagasi pärast treeneriametist loobumist. „Ühtäkki oli mu elus toimunud suur muutus. Ma polnud enam treener, aga ei teadnud, kes selle asemel olen. Tegin üht ja katsetasin teist, kuid kõik oli kuidagi segane ja ebamäärane, puudus suurem eesmärk ja arusaam enda identiteedist,“ meenutab Sandra, kelle jaoks kujunes enesearengust teadlik ja põnev otsimise teekond. „Mõistan, et minna on veel palju, aga otsimine on minu jaoks põnev. Vahel vaatan imetlusega rahulikke ja stabiilset elu elavaid inimesi, aga see pole minu teekond. Olen pigem otsija hing, kes on veidike rahutu ja mõttega tulevikus. Minu jaoks oleks igav, kui oleksime terve elu ühesugused.“

Buduaar uuris kolmelt naiselt, miks eneseareng nõnda tähtis on.

Eneseareng on täna väga popp teema. Miks see tegelikult oluline on?

Sandra Vabarna: Selleks, et õppida ennast juhtima ja osata ennast toetada nii headel kui halbadel aegadel. Meil kõigil tuleb ette aegu, mis löövad jalad alt (kogu covid-19 teema on hea näide) ja rasketel hetkedel on väga oluline teada, kuidas ennast hoida ja edasi tegutseda.

Eneseareng on oluline ka sellepärast, et kui me edasi ei arene, seisame paigal ja ei saagi teada, milleks kõigeks võimelised oleme ja mida võiksime saavutada. Maailm on nii äge paik ja samas ka hullumeelne. Kõik on ju tänapäeval võimalik! Kuid oluline on osata kõigi võimaluste sees ise navigeerida, see hakkab pihta enda tundmisest ja arendamisest.

Killu Kolsar: Arvan, et eneseareng on nii üldine termin, et tõlgendame seda kõik veidi erinevalt. Minu jaoks tähendab see enese sügavamat tundmaõppimist ja teadlikult kasvamist. Ühel hetkel jõudis minuni arusaamine, et õnn ei tule väljastpoolt, vaid me ise kontrollime oma mõtteid ja käitumist. Just selle kaudu saame end õnnelikuks elada. Teadmine, et minul on kontroll ja vastutus, on andnud võrratu vabaduse teha täpselt seda, mis mulle õige tundub. Enese arendamine ja endaga kontaktis olemine aitab mul elada teadlikku, juhitud elu, mis pakub eneseteostust. Ning seega saan ausalt öelda, et naudin igat päeva.

„Kui me ise enda eest ei hoolitse, siis keegi teine seda ei tee.“

Sandra Raju: Peaksime enesearenguga tegelema iga päev, kasvõi natukene. Kui me ise enda eest ei hoolitse, siis keegi teine seda ei tee. Miskipärast tundub mulle, nagu oleks enesearengu sõnal veidi halb maik küljes, justkui oleks see negatiivne tegevus. Mulle näib, et vigade väljanäitamine ja eksimise tunnistamine on Eesti ühiskonnas jätkuvalt tabuteema, justkui oleks inimesel midagi viga. Tahaksime ju kõik mõelda, et oleme veatud, aga sõbrad, me ei ole ja ei peagi olema. Niisiis ongi enese arendamine üks peamisi asju, mida elus tegema peaksime, sest ainult nii suudame elada paremat, stressivabamat ja õnnelikku elu. See arendab ka teisi meie ümber, aitab saada kollektiivselt tugevamaks ja muutuda säilenõtkemaks. Elu on areng, kasvamine, muutumine – see kõik aga ei sünni iseenesest, vaid muutusi tuleb suunata, protsessiga aktiivselt ja teadlikult tegeleda.

Enesearengu praktilised tööriistad tunduvad olevat head harjumused. Kas nendes peitubki õnne valem?

SV: Mina usun, et harjumustes peitub jõud. See, mida iga päev korduvalt teeme või kuidas mõtleme, ongi see, kes oleme! Ja me ise saame seda läbi mõtte- ja käitumismustrite suunata. Siin tulevadki mängu erinevad tööriistad, kuidas seda teha. Võid küll mõelda, et homsest oled hästi efektiivne ja teed kõik asjad ära, aga kuidas? Mida sa selleks teed? Nii palju jääb inimestel tegude taha. Peas teatakse, kuidas peaks käituma või mida tahetakse muuta, aga ei alustata. Erinevad tööriistad on selleks hea tõuge, kuniks uuest asjast on saanud harjumus. Õnne valem peitub minu meelest endas selgusele jõudmises, kes sa päriselt olla tahad ja millist elu elada. Siis tuleks selle järgi ka tegutsema hakata. Paljud lihtsalt istuvad enda elu otsas, on õnnetud, stressis, masenduses, aga midagi ette ka ei võta! Tuleb aru saada, et vastutame ise kõige eest, mis meie elus toimub. Isegi, kui me ei saa ümbritsevaid mõjutajaid muuta, saame muuta enda reaktsiooni.

„Tuleb aru saada, et vastutame ise kõige eest, mis meie elus toimub.“

KK: Raske öelda. Usun, et kõigil on vastused juba enda sees olemas. Me kõik teame sisimas, mis meile õnne pakub. Tuleb vaid õigeid küsimusi küsides sinnani jõuda. Sellepärast ma arengutreeneriks õppisingi, et olla toeks ja suunata teisigi endalt neid küsimusi küsima. Kas need on siis meid ümbritsevad inimesed, harjumused, looming või hoopis midagi muud, õnne peame igaüks iseenda jaoks defineerima. Ja kui see on tehtud, peame leidma julguse oma õnne nimel tegutseda.

SR: Tööriistades ei ole mingit õnne, õnn on sinu soovis ja soovi täide viimises. Kas ja kui väga tahad enda elu muuta ning kuidas need tööriistad kasutusele võtad. Toon näiteks haamri, suurepärane tööriist, aga kui seda kasutada ei oska, pole sellega midagi peale hakata. Ka siis, kui ostad kalli tööriista, aga lased tal lihtsalt tolmu koguda, tööriistast endast ei piisa. Kui õpid seda kasutama, on tal potentsiaali saada heaks abiliseks. On ju haamer ka vahend, millega saab nii ehitada kui lammutada. Ka erinevad ametid kasutavad seda erineval eesmärgil. Niisiis pead sinagi leidma enda jaoks parimad tööriistad. Tegelikult on elu lihtne, me ise oma soovide, eesmärkide ja ootustega teeme ta raskeks.

Millised on sinu head harjumused, mis aitavad elada õnnelikumalt?

SV: Kõik harjumused võtab kokku sõna teadlikkus – miks ma midagi teen ja mida see mulle annab. Igapäevaselt on kõige olulisem minu hommikurituaal, mis aitab kehal ja ajul ärgata ja päevaks valmistuda. Ärkan üles, teen oil pullingut, venitan/teen joogat, olen 12 minutit külmas vannis, loen ja täidan märkmikku. Minu jaoks on olulised harjumused ka kell viis ärkamine, et nautida oma aega, viis korda nädalas treenimine, töötamise ajal fookuse hoidmine (teen ühte asja korraga ja kõik teavitused on maas), teadlikud pausid päeva jooksul ja sotsiaalmeedia tarbimise vähendamine. Need on väikesed asjad, aga loovad mind selleks, kes ma tahan olla.

KK: Minu kõige parem harjumus on alati küsida „miks?“. Selles lihtsas neljatähelises kombinatsioonis peitub lihtsalt nii palju. „Miks?“ töötab nagu kompass, mis annab põhjuse ja eesmärgi ning aitab otsuseid langetada sisemise motivatsiooni toel. Tavaliselt küsin iseendalt „miks?“ lausa mitu korda järjest, et päriselt asja tuumani jõuda. Tänu sellele tean, et elan elu enda südame järgi ja see teebki mind õnnelikumaks.

„Minu kõige parem harjumus on alati küsida „miks?“.“

SR: Siin võiks minna väga filosoofiliseks, aga hoian end tagasi ja püüan tuua paar praktilist näidet. Minu jaoks on läbiv hea harjumus olnud sport, kuigi pean tunnistama, et olen ka seda „haamrit“ enda teadmata kasutanud hoopis lammutamiseks. Arvasin, et olen valmis, aga lõin hoopis vastu sõrme. Õnneks õppisin sellest ja olen viimased neli aastat kasutanud seda tööriista ettevaatlikumalt ja väga oskuslikult. Teine harjumus on puhkus, uni ja magamine. Kui sain ühel hetkel aru KUI OLULINE on uni meie kehale ja meelele, ei tee ma enam une arvelt tööd. Pigem lasen kuskilt mujalt kärisema, neelan alla soovi olla kõiges väga hea, kui olen pikka aega unevõlas. Muidugi on nädalaid, kus und ongi vähem. Neil hetkedel teadvustan endale, et see on lihtsalt üks periood, mis tuleb üle elada. Kui unevõlg kipub tekkima, püüan muude tegevustega seda kompenseerida – luban vähem, ei tee tugevat trenni, vaid käin pigem jalutamas, kuulan rahulikumat muusikat ja jälgin rohkem, mida söön, sest mul võivad unevõlaga tekkida söömasööstud. Kolmas maagiline tööriist on aja planeerimine, mis on olnud minu jaoks game changer.

Te olete mentorid naistele suunatud aastases enesearenguprogrammis. Mida programm pakub? Miks sellises programmis osalemine naistele vajalik on?

SV: Erinevad ideed said kokku ja sündiski aastane programm ASI ON MINUS! naistele, mis inspireerib ning suunab mõtlema ja tegutsema kõikides olulistes valdkondades. Hakkame tegutsema ja ütleme EI vabandustele, mis meid tagasi hoiavad. Meil on kaks korda kuus online-kohtumised, toetusgrupp, inspireerivad esinejad (Merlin Miido, Kene Vernik, Tiina Saal-Veelmaa, Evelin Võigemast, Kai Oja, Riina Raudne, Shalini Mody, Jekaterina Tint, Kristel Kruustük, jt), väljakutsed, inspiratsioonipäevad. Paneme kohe ka mõtted praktikasse ja jagame praktilisi ülesandeid, mida igaüks saab kohe teha, et elada veel mõnusamalt! Iga kuu on meil fookusteema ja jagame ka raamatusoovitusi, podcasti-soovitusi. Kuulasin just ise ühte podcasti, kus soovitati otsustada, et järgmisest aastast saab elu kõige ägedam. Panin ennast sellesse olukorda ja sain aru, et kõige ägedamaks enesearengu ja muutuste aasta jaoks oleks mul vaja toetust. Selles peitubki grupi võlu.

KK: Kogukond ja toetus. Enesearenguhuvilised võitlevad sageli tagasilanguse efektiga. Kui läbime mõne kursuse, loeme läbi hea raamatu või näeme ägedat Instagrami postitust, tunneme energiat ja motivatsiooni oma elu muuta, kuid mõne aja möödudes on kõik endine ja vanas rütmis. Üks põhjuseid on pühendumise puudumine. Sellest üle saamiseks peame end seadma keskkonda, mis toetab positiivseid muutusi ehk leidma enda kõrvale mõttekaaslaseid. Olgu see siis arengutreener, uued sõbrad, tuttavad, kaasteelised. Keegi, kes julgustaks ning oleks meie jaoks olemas. Usun, et see on meie kursuse suurim tugevus – toetame, õpetame ja suhtleme osalejatega terve aasta, mis on enam kui piisav harjumuste juurutamiseks ning oma elu muutmiseks.

SR: Minu jaoks on selle programmi puhul kolm võtmeväärtusega märksõna.

Tugi – on palju asju, mida tunneme, et tahaks või võiks, aga miskipärast ei tee. Olen rühmatreeneri taustaga ja tunnistajaks tuhandetele näidetele, kuidas grupis tegutsemine ja teiste toetus aitavad eesmärke edukamalt saavutada. Taoline julgustav grupidünaamika ja teiste edulood on see, mida sooviksin ka meie programmis naistele edasi anda. Mõtteviis, et kui sina võidad, võidan ka mina, on nii ilus ja võimendav. Tahaksin naistesse süstida seda positiivset ja arendavat koostööd, et inimesed mõistaksid, milline jõud neil teineteise eludes on. Sa ei pea olema kuulus või suur staar, et kellegi elus muutus luua, ning sa ei vaja alati suurt guru, kes ütleks, kuidas elu elada. Piisab kambast samas paadis olevatest naistest, kes püüavad päev päeva haaval olla iseenda parimad versioonid.

Julgus – on üks hea ütlus: „Nädalas on seitse päeva ning ükspäev ei ole nende seas“. See programm võiks olla naiste jaoks esimene julgustükk väga ilusal enese tundma õppimise teekonnal. Tahan anda oskusi ja vahendeid, et ise oma julgus üles leida. See on kõigi sees olemas ning on vaja lihtsalt välja meelitada, tõmmata või lükata! Leiame selleks vahendid!

Eesmärgid – otsime kõik meeleheitlikult motivatsiooni, aga mulle meeldib mõte, et motivatsioon on mõeldud neile, kellel puudub eesmärk. Alustame inspiratsioonist, leiame motivatsiooni, paneme paika eesmärgid ja läheb juba palju lihtsamaks. Ükskõik, kui suured või väikesed need sihid ka poleks – oluline, et nad on! Kui sul on toimivad harjumused, mis eesmärkide saavutamisele kaasa aitavad, on ka teekond palju mõnusam.

Kuidas elada täisväärtuslikku elu?

SV: Tuleb pöörata tähelepanu kõikidele elu aspektidele – füüsiline ja vaimne tervis, suhted, majanduslik olukord, töö, hobid, vaba aeg, harjumused. Ja luua selgust ning teha seda pidevalt, sest muutume inimestena, maailm muutub ja meid ümbritsevad inimesed muutuvad.

KK: Selgus. Esimene samm on teha selgeks, mida sina ise tahad. Mille eest oma elus oled tänulik? Millised tegevused toovad tõelist ja ausat rõõmu? Kes on sinu ümber, kui tunned end kõige paremini? Milline sõna iseloomustab seda, kes sa olla tahad? Küsimusi selguse loomiseks on metsikult palju ning vahel on tõele otsa vaatamine keeruline, kuid me ei saa rääkida unistuste elust, kui ei tea, mis see on. Ja olgem ausad, igaühe jaoks meist näeb täisväärtuslik tulevik veidi erinev välja.

SR: Vähem muretsedes asjade pärast, mis on juba juhtunud ja mida enam muuta ei saa. Juhtus, siis juhtus – õpi sellest ja tee järgmisel korral paremad valikud, leia kohad, mida sul on võimalik tulevikus muuta. Elu toimub meie ümber meeletu kiirusega ja meie peame selles organiseeritud kaoses suutma kohaneda ja ellu jääda. Peame endale teadvustama, et elu on nagu auto, aga rooli taga istud ikkagi sina ise. Mida eneseteadlikum oled, mida rohkem oled enesega sõber, seda lihtsam on sul maailmas navigeerida.

Rohkem infot elumuutva arenguprogrammi kohta leiab www.asionminus.ee ja Instagramist @asionminus.

Jäta meelde!

– Kõik saab alguse enese teadvustamisest. Mõtle läbi, kes sa päriselt olla tahad ja millist elu elada, seejärel hakka vaikselt tegutsema.

– Õpi endalt küsima „miks?“ nii oma soovide kui tegude kohta. Jõudes asja tuumani, oskad langetada valikuid enda südamesoovi järgi.

– Ära alahinda puhkust ja und. Elus tuleb ette ka kiiremaid perioode, kuid suurema osa ajast peaksid kehale ja meelele pakkuma piisavalt puhkust ja und.