KÜLMAGA KÜLMA VASTU! Karastamine viib haigused!

6 kommentaari
KÜLMAGA KÜLMA VASTU! Karastamine viib haigused!

Talvisel ajal, mil enamik põhjamaalasi unistab soojamaareisist kuumale rannaliivale teisel pool maakera, naudivad mõned inimesed hoopis jääkülmas vees suplemist siinsamas Eestis. Vähe sellest, taliujumises korraldatakse isegi maailmameistrivõistlusi, mis on lühikese ajaga saanud ülipopulaarseks. Mis neid inimesi vette tõmbab ja mis kasu saab sellest organism?

Kui saunalavalt külma lumme sumbanud on meist nii mõnigi, siis kuidas on lood jääauku hüppamise ja seal ujumisega keset talve ja miinuskraade? Esmapilgul ei tundu just eriti ahvatlev, või mis? Tegelikult pakub talisuplus organismile mitmeid hüvesid, rääkimata tekkivatest õnnehormoonidest, mille külmas vees kümblemine käivitab. 

Karastamine viib haigused

Külma vette on end kastetud juba meie esivanemate aegadest peale ning seda on tehtud põhjusega – karastatud inimene haigestub harvemini ning haigestumise korral on haiguse kulg kiirem ja kergem. Regulaarne karastamine treenib kehasoojust reguleerivaid mehhanisme ning tõstab kogu organismi toonust, mistõttu ainevahetus kiireneb, meeleolu tõuseb ning vastupanuvõime viirushaiguste suhtes suureneb. 

Samuti on täheldatud, et karastamisel on raviv toime mitmete liigese-, südame- ja närvihaiguste puhul. Muuhulgas on leitud, et külmas vees suplemise ajal hakkab keha tootma enam dopamiini ja serotoniini, mis suurendavad inimese õnnetunnet, samal ajal vähendades valu ning depressiooni tekkimise võimalust. Samuti suurendab õnnetunnet looduslik antidepressant endorfiin, mida keha kiire temperatuuri vaheldumise tulemusena iseeneslikult tootma hakkab. 

Lisaks toimub külmas vees käimisel rakkude kiire uuenemine, mis aitab hoida naha nooremana. Inimestel, kellel käed-jalad külmetavad, aitab külm vesi parandada vereringet ning termoregulatsiooni üldiselt, mistõttu ei hakka enam ka tavapärastes tingimustes nii kergelt külm.

Talisuplusel on ka kaalu alandav toime – kuna keha kulutab külmas vees palju energiat, suureneb seetõttu hapnikutarbimine ning ainevahetus kiireneb. Paar minutit jääkülmas vees alandab kehatemperatuuri niivõrd, et ka pärast suplust vajab keha rakutasandil temperatuuri taastamiseks veel hulgaliselt energiat. 

Kuidas alustada?

Alustada tuleb teadmisest, et kõik on kinni mõtlemises – sul peab olema valmisolek ja sisemine soov, et lähed ja teed ära. Kuigi külma dušši ei ole võimalik talisuplusega võrrelda, on see koduseks karastamiseks piisav. Seejärel võiks alustada suplemisest sügisel, kui õhutemperatuur ja vesi veel talutavad. Niimoodi tasapisi harjutades ja järjest külmemasse vette minnes ei tundugi jäine vesi keset külma talve enam nii hirmuäratav ega üks suplus nii ületamatu. 

Siinkohal on vajalik veel teadmine, et otse kamina äärest ja kampsunist vette heita ei tohiks. Kui kuumast saunast otse jääkülma vette hüpata, saab süda topeltkoormuse ning see ei ole enam tervislik, vaid võib mõne inimese puhul lausa ohtlik olla. Enne suplust tuleks end veidi liigutada, näiteks 10–15 minutit joosta või võimelda. Vette tuleb minna järk-järgult – merre minnes esmalt puusadeni ja korraks kükitada, jääauku aeglaselt laskuda. 

Pärast suplust on esmatähtis võtta ujumisriided seljast, panna jalga villased sokid ning selga kuivad, sooja hoidvad riided. Pärast suplust võib loomulikult ka sauna minna, kuid kuuma vett tasuks vältida, kuna külma nahaga võib end kergesti kõrvetada, samuti võib külm veri liialt kiiresti südamesse liikuda, mis võib tekitada atakiohu.

Suple regulaarselt!

Selleks, et kõiki eelnevaid boonuseid omal nahal kogeda, tuleks supelda regulaarselt – vähemalt kord nädalas või isegi tihemini. Ainult korrapärane harrastamine aitab organismil õiget reaktsiooni kuumale ja külmale meeles pidada ning temperatuurimuutustega kohanema õppida. Keskmine vees olemise aeg võiks olla üks minut, optimaalne kaks-kolm minutit ning pikemat suplust võikski harrastada vaid korra nädalas. Pea meeles, et iga suplus külmas vees on südamele suur koormus ning endale tuleb anda aega, et treeningust taastuda. 

Suple ohutult!

Ära mine jääauku kunagi üksi, vaid võta alati keegi kaasa!
• Suple turvalises kohas – tea, kui sügav on vesi, milline on veekogu põhi jmt.
• Ära hüppa vette, vaid kasta aeglaselt!
• Talisuplust harrasta alati kainelt!
• Pane alati müts pähe, kattes nii juuksed kui kõrvad!
• Konsulteeri arstiga, kui oled rase või põed mõnd rasket haigust!
• Suurenda koormust järk-järgult!
• Külmavärinate tekkimisel tule kohe veest välja!

Taliujumise MMilt kolm kuldmedalit võitnud Kinne Tõnnison: “Soovitan kõigil mugavustsoonist välja tulla!“

Alustasin taliujumist 2008. aasta novembris sõprade kutsel ning see tundus piisavalt ekstreemne ala, et võiks proovida. Jätkasime käimist ka päris tuisuste ilmadega.

Tervisele on karastamine ainult kasuks tulnud – iga-aastased talvised külmetused kadusid. 2009. aasta sügisel hoidusin veest, sest kurk oli hommikuti valus ja mandlidki veidi paistes. Kuna olukord nädalatega paremaks ei läinud, siis otsustasin lõpuks ikka sisse sulpsata ja järgmisel hommikul oli kõik täiesti korras. Kurk sai terveks!

Alguses tundub hirmus, aga soovitan kõigil mugavustsoonist välja tulla, sest tegelikult ei olegi nii hull, vaid hoopis mõnus. Taliujumine aitab võidelda väsimusega, lõdvestab lihaseid ning sellest võib kujuneda tore seltskondlik ettevõtmine.

Tekst: Annaliisa Köss

Artikkel on ilmunud ajakirjas Buduaar 1/17