Reklaam sulgub sekundi pärast

NAISPOKSIJA KINNITAB: naistel on tugev valulävi ja hea vastupidavus

Buduaari ajakiri

Monika Kuzmina, Merje Miller

Astrid Johanna Grents
Foto: erakogu

„Minult on küsitud, miks ilus noor neiu tegeleb sellise alaga,“ tõdeb treener ja poksija Astrid Johanna Grents. Kui ta poksimisega alustas, ei olnud see ala naiste seas veel kuigi populaarne, ent viimasel ajal on asjad muutunud.

Astrid usub, et naistele annab julgust poksitrenni minna ka see, kui nende treeneriks on samasooline inimene. „Nüüdseks on paljudes spordiklubides fitnesspoksi trennid ja ainult naistele suunatud grupid, seega tekib naistel hea turvaline keskkond treenimiseks,” rõõmustab ta.

Naistele sobib poks väga hästi

Poks sobib naistele väga hästi, sest naistel on hea koordinatsioon, tugev valulävi ja hea vastupidavus. Poks aitab kiirelt vormi saada, sest töös on kogu keha ja energiakulutus on suur. Higistada saab palju ja naistele see meeldib. „Katkiseid ninasid näeb pigem tõsiste võistlussportlaste seas ja sedagi harva, kuid mitte harrastajatel, seega luumurde kartma ei pea,” rahustab ta. Muidugi aitab poks ennast kaitsta, kuid Grents paneb südamele, et probleeme tasub siiski proovida sõnadega lahendada.

Poksitrenni on oodatud kõik olenemata kaalust, vanusest, soost. „Ükski treener ei eelda algajalt head vormi, tule nii, kuidas oled ja koos saame tugevamaks ja paremaks. Trennist leiad omale toetavad sõbrannad, kes on sinuga samas paadis, sa ei ole üksi. Koos on alati lihtsam, nii et kõik on poksisaali teretulnud!” ütleb ta.

Naisena peab Grents siiski tõdema, et eelarvamustest ei ole ta pääsenud. „Minult on mitmeid kordi küsitud, miks peab ilus noor neiu sellise alaga tegelema, aga mul on neile inimestele ainult üks vastus – sellepärast, et see meeldib mulle, teeb mu elu põnevaks ja kujundab minust täisväärtusliku inimese siia ühiskonda. Ma ei näe põhjust, miks peaks soo või välimuse järgi ütlema, mida tohib teha või ei, lõppude lõpuks loeb see, mida inimene ise tahab teha. Mitte keegi peale sinu enda ei ela su elu, niisiis lasta enda elu mõjutada teiste arvamusest on lihtsalt rumal,” on ta kindel.

Grents mõtiskleb, et kui ta ise ei oleks poksiga alustanud, elaks ta ilmselt samasugust elu nagu suurem osa inimesi – õpid, töötad. „Ilmselt oleksin valinud ikkagi mingi tervisega seotud ameti, sest terviseteemad huvitasid mind ka enne poksiga alustamist. Proovisin isegi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli sisse saada, kuid mind ei võetud vastu, seega otsustasin poksiga tõsisemalt jätkata. Ilmselt ei oleks ma ka poksis pooltki nii palju saavutanud, kui oleksin kooli sisse saanud, sest tollel aastal sai just mu poksikarjäär suure tõuke. Arvan, et see oli lihtsalt märk universumilt, et pean selle alaga tõsisemalt jätkama. Iga asi juhtub põhjusega,” on ta kindel.

Poksida saab edukalt ka kodus

Kui trennisaali siiski minna ei taha või ei julge, saab poksitrenne edukalt teha ka kodus. Saab praktiseerida erinevaid varjupoksiharjutusi ja töötada poksikotil, muidugi kui kodus on poksikott olemas. Astrid tegi suurema koroonalaine ajal enda ja ka Kevin Renno Võitlusspordi Akadeemia Youtube’i lehele mõned kodused treeningvideod, mida igaüks saab tasuta vaadata ja kodus treenida.

„Ostsin põhimõtteliselt kohe omale poksikoti koju, kui koroonamöll hakkas,” räägib Astrid Johanna. „Kogu ülejäänud varustus – vabad raskused, kummilindid ja muu – on mul juba varasemast ajast olemas kodus.” Keerulisel perioodil treenis Astrid palju ka vabas õhus, tegi jooksutreeninguid ja kord nädalas metsas koos trennikaaslasega ka lapatreeningut.

Poks on õpetanud palju üksi olema

Öeldakse, et poks on üks üksikumaid spordialasid. „Poks on õpetanud mind palju üksi olema, seega polnud eriolukord minu jaoks väga suur katsumus,” räägib Astrid. „Pigem õppisin just ise poksialaselt internetist asju juurde ja hoidsin enda treeningud mitmekülgsena, nii et pigem mõjus see aeg mu tasemele positiivselt.”

Ehkki võistlemine on kahtlemata arendav, on Grents treenerina kindel, et võistlemine on igaühe oma valik. Ta usub, et igaüks ei peakski minema võistlema, muidu võib ta valusalt haiget saada ning ei ole mõtet sundida inimest, kes ise ei taha.

Ta rõhutab, et vaimne valmisolek ringi minemiseks on väga oluline. „Olen näinud poksijaid, kes on treeningsaalis tehniliselt väga osavad, kuid ringis kiiluvad kinni, neil ei ole tahet võita ega võitlejahinge. Tahe olla ringis oma vastasest parem on võistlustel oluline,” on ta kindel.

Alati on ka erandeid. „Minul näiteks polnud poksitrenniga alustades soovi kunagi võistlusringi minna, kuid pärast baaskursuse lõpetamist arvas treener, et võiksin ikkagi proovida. Pärast mitut korda veenmist läksin ja astusin oma hirmule vastu ja mulle hakkas see meeldima, nii et vahel on vaja riskida ka. Sellele küsimusele ei ole ühte lihtsat vastust.

Võistlemine teeb vaimselt tugevamaks. Iga võistlus on suur eneseületus, rääkimata võistlusteks valmistumisest,” ütleb Grents.