Reklaam sulgub sekundi pärast

Liitu meelelahutusklubiga

Dr Gintaras Papečkys: eestlased on väga teadlikud patsiendid

Gintaras Papečkys
Gintaras Papečkys — FOTO: Karen Härms

Health Clinicu kirurg dr Gintaras Papečkys alustas oma praksist 1988. aastal. Ta oli üks esimesi kirurge, kes aitas 1991. aastast arendada Leedus plastika- ja esteetilist kirurgiat. Ta on teinud 12 aastat koostööd Eestiga ning on paljudele tuttav saatest „Minu imeline muutumine“. Eesti on dr Papečkysi sõnul kena koht. Ehkki põhiliselt toob teda Eestisse töö, on ta ka niisama ringi uudistanud, iseäranis on talle meeldinud Pärnu.

Arst hoiab inimese elu oma kätes

Dr Papečkys on väga pika kogemusega kirurg. Ta tõdeb, et alguses tahtis ta õppida füüsikat ja matemaatikat ning saada õpetajaks, kuid otsustas siiski saada arstiks. Ta tõdeb, et arstitöö on raske ja noored eelistavad lihtsamaid ameteid. Ehkki arstitöö pakub väljakutseid, on selles ka väga palju head.

Ta ütleb, et arst peab mõtlema nagu arst. Ei saa mõelda materialistlikest asjadest ja rahast. Viimane tuleb, aga eelkõige peab olema arst. Ta nendib, et esteetilises kirurgias on palju ärimehi, kuid nemad mõtlevad teistmoodi kui arstid.
„Arst on arst. Sa hoiad inimese elu oma kätes ja inimesed peavad sind usaldama,“ selgitab ta.

Meeldib luua ilu

Aga miks just plastikakirurgi amet? Dr Papečkys põhjendab, et alguses oli ta üldkirurg ning kui tema alustas, oli plastikakirurgia uus asi. Üldkirurgina ta sagedasti eemaldas kehaosasid ehk „hävitas“, plastikakirurg aga loob midagi. „Mulle meeldib luua või taastada ilu,“ lisab ta.

Dr Papečkys keskendub oma töös peamiselt näole. Ta ütleb, et nii Eestis kui Leedus ei soovi paljud plastikakirurgid näolõikusi teha, eriti ninasid, sest see on keeruline. Temale see aga meeldib.

Miks ninalõikused niivõrd keerulised on? Dr Papečkys selgitab, et operatsioonilaual võib tulemus olla kena, aga lõpptulemus mitte, sest armistumise protsessi ette ei näe. Lõplikku tulemust peab ootama lausa 1-2 aastat. „Vahel on ka 2 nädalat pärast operatsiooni head tulemused, aga garantiisid anda ei saa. Vahel peab tegema ka korrektuure,“ lausub ta. Tihti peab nina täiustama ka täitesüstidega, et saada ideaalne tulemus.

Kunstlikud näod hakkavad aina enam kaduma

Samas peab ta kinnitama, et tema pika tegutsemisaja jooksul on esteetiline kirurgia väga palju muutunud. Mitte tehnikas, vaid põhimõtetes. Ta põhjendab, et 10-20 aastat tagasi lahendati suurem osa probleeme operatsioonidega. Samas operatsioon jätab alati jäljed ja see, kui on näha, et inimest on opereeritud, on märk kehvast operatsioonist.

Tänapäeval eelistatakse võimalikult väheinvasiivseid operatsioone ja protseduure, nii et pole aru saada, et on midagi tehtud. „Inimesed näevad välja paremad, nooremad, tervemad ja puhanumad,“ kirjeldab ta nüüdisaegsete iluprotseduuride eesmärki, et kunstlikud näod hakkavad aina enam kaduma.

Eestlased on väga teadlikud patsiendid

Dr Papečkys tõdeb, et Leedu ja Eesti patsientide põhiline erinevus on see, et eestlased on teadlikumad, mida nad teha soovivad. Neile on lihtsam arstina operatsiooni selgitada, sest nad on väga teadlikud sellest, mis neid ees ootab ja oskavad esitada küsimusi.

Ta lisab, et eestlased paistavad silma ka oma realistlikkusega. „Vahel patsiendid ei mõista, mida operatsioon tähendab ja neil on suuremad ootused kui reaalsus olla saab,“ toob ta välja levinud probleemi.

Ta ei salga, et kirurgina peab vahel ütlema patsientidele ka ei. Tema eesmärk on saavutada hea tulemus ja kui patsiendil ei ole realistlikud ootused, ta operatsiooni ei tee.

Patsientidele, kes kaaluvad iluoperatsiooni, annab ta nõuande – peab mõistma, et arst ja patsient on partnerid, kes peavad tegema koostööd. Ka patsiendil endal lasub suur vastutus, näiteks on patsiendil oluline roll operatsiooni õnnestumisel operatsioonijärgselt, kus eriti esimestel päevadel ja nädalatel peab arsti juhiseid hoolega jälgima.