Koolitaja Kati Orav: manuaalses töös ehk ise enda kätega tegemises peitub jõud

Visuaalne lihtsustamise käigus võetakse sõnad ja vahetatakse need piltide vastu

Kati selgitab, et üks osa visuaalsest lihtsustamisest on tõesti sümbolite ja metafooride kasutamine, et anda sõnadele juurde emotsiooni, kuid väga tihti on olukordi, kus lihtsalt pildist ei piisa. “Ütlus „üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna“ on õige emotsiooni suhtes ja võib anda tihti edasi tunnet, mida me ei saa välja öelda või ei oska sõnadesse panna. Väga tihti aga võib ühest pildist saada aru rohkem kui tuhandet erinevat moodi,” sõnab Kati. Seetõttu on Kati sõnul väga oluline tuua piltide juurde ka sõnu ja just seda visuaalne lihtsustamine ka võimaldab.

Visuaalse lihtsustamise tehnikate jaoks peame olema kunstnikud

Kati rõhutab, et lihtsustamise tehnikate harrastamiseks, ei pea me olema onu Raivod ehk siis Eesti geniaalne ja armastatud kunstnik Raivo Järvi, kes joonistas telesaates muinasjutte. “Üks visuaalse lihtsustamise harusid on otse joonistamine ehk graafiline salvestamine, kuid ka see on tehnika, mida tuleb õppida. Kui sa oled seda juba kasutanud ja vajad lihtsalt natuke julgust, siis tuleb sul see tõenäoliselt rahuldavalt välja. Kui sa aga ei ole seda kunagi varem teinud, siis ei saa ka üks või kaks koolitust teha sinuga imesid,” sõnab ta.

Selleks et otse joonistada, on vaja pagasit ehk pildipanka sinu ajus. Sul on vaja tekitada oma ajju, mehhaanilisse mällu sümbolite ja kujundite pagas, mis meenub sulle sama ruttu kui tähed ja numbrid. “Visuaalne lihtsustamine on eelkõige isiklik tööriist, et oma mõtted ja plaanid peast paberile ja silme ette tuua ning selgust luua. See ei pea kunagi väljuma sinu enda märkmetest ja plaanidest,” lausub Kati ning kinnitab, et kahtlused oskuste kohta on meil enamasti lapsepõlves külge õpitud ja tegelikult oskavad kõik joonistada.

Olemas on “visuaalsed õppijad”

“On hästi tavaline, et kui jagan, et tegelen visuaalse lihtsustamisega, räägin joonistamisest kui

mõtlemise tööriistast, siis hakatakse mulle rääkima sellest, et ollakse visuaalsed õppijad. Ka

õpetajad lahterdavad selle meetodi väga tihti õpistiilide valdkonda – et see on visuaalsete õppijate toetamiseks,” räägib Kati ja lisab, et haridusvaldkonnas on mitmeid mõisteid, mis on seotud õpistiilidega ja kuigi need võivad olla üks hea viis lahterdada seda, kuidas sa kõige paremini infot haarad või meelde jätad on siiski hiljutised uuringud viidanud sellele, et õpistiilid kui kontseptsioon võib olla müüt, sest põhineb lihtsustatud ja üldistatud arusaamadel õppimisest. 

“Kuigi individuaalsed eelistused võivad õppimisel mõjutada, on oluline teada, et tõhus õppimine hõlmab mitmete meelte kaasamist, mitmekesiste õpistrateegiate kasutamist ning paindlikkust vastavalt erinevatele olukordadele ja ülesannetele,” selgitab Kati, öeldes, et on alati lähenenud visuaalsele lihtsustamise kui tööriistale, mida vajab iga inimene.

Vahet pole kas teed visuaalselt lihtsustamist käsitsi paberi ja pliiatsiga või digitaalse riistvaraga

Kati räägib et manuaalses töös ehk ise enda kätega tegemises peitub jõud. “Jah, tehniliselt võivad paber ja pliiats olla ka digitaalsed. Samas olen kindel, et enamik inimesi nõustub, et paber ja pliiats on praegu kõige mugavamad vahendid millegi uue õppimiseks, kui tuleb ise oma käega midagi luua,” lausub ta.

Paber ja pliiats on midagi, mille kasutamist ei pea me eraldi õppima. See on meil selge juba lapsepõlvest. Samuti on paber ja pliiats ühed käepärasemad vahendid, mida ikka kuskilt leiab. “Minu jaoks on paberi ja  pliiatsi kasutamises mingi maagia ja inimlik soojus, mis annab mõtlemisele hoopis teise vungi,” sõnab Kati.