Reklaam sulgub sekundi pärast

Mediteerimistehnika kiirele inimesele, mis aitab parandada meeleolu

Brenda Randroo Oja
Brenda Randroo Oja — FOTO: GoodNews, Kadri Hallik

Meditatsioonijuhtide koolitaja Brenda Randroo Oja (Deva Lokita) leiab, et mediteerimine on nagu millegi uue õppimine. Sa õpid seni kaua kuni see koht, kuhu sa meditatsioonis sisened, saab sulle selgeks ja omaks. „See koht sinu sees, kus on tasakaal, kohalolu, vaikus, teadlikkus. Kui sa hakkad elama olles selle kohaga pidevas ühenduses siis pole enam meditatsioonitehnikat vaja. Sa oled kohale jõudnud.“

Oleme välismaailmaga nii hõivatud, et oleme jätnud sisemaailma unarusse

Tihti inimesed räägivad, et nad sooviksid väga mediteerida, aga neil pole selle jaoks aega. Brenda tõdeb, et aja võtmine mille iganes jaoks on meie endi prioriteetide seadmise küsimus. „Kui on tõeline soov ja/või vajadus, siis igaüks leiab selle aja, olenemata meie graafikutest. Ma alati ütlen, et see on meditatsiooni nii nimetatud esimene staadium; pühendumine ja aja võtmine. Tegelikkuses aga aja võtmine iseendasse, tagasi koju, tulemiseks,“ lausub ta ja lisab, et oleme nii hõivatud välismaailmaga, et oleme jätnud enda sisemaailma suhteliselt unarusse. „Mis on minu reaalsus, mis on minu päris loomus ja kelleks olen kujunenud, mis mind tegelikult huvitab ja elevust tekitab, miks ma reageerin üht või teist viisi, mis teeb mind õnnelikuks ja kuidas ma jõuan selleni... Nii palju avastamist on tegelikult iseenda kohta. Ja meie ideed iseendast on ühesugused, tegelikkus aga võib-olla midagi muud.“

Me ei saa peatada maailma, saame minna rahu ja vaikuse kohta, mis on meie endi sees

Küsimusele, kuidas koduses elus väikeste laste kõrvalt leida võimalus mediteerimiseks, kui vaikust ei ole igal hetkel võimalik saavutada, vastab Brenda, et me ei saa peatada maailma, saame minna rahu ja vaikuse kohta, mis on meie endi sees. Ta toob välja, et Indias, Osho Rahvusvahelises Meditatsioonikeskuses toimuvad mitmed meditatsioonid näiteks õues. „Sa kuuled kõiki ümbritsevaid hääli (liiklus, inimesed, loomad), aga need ei sega sind. Selleks aga, et need väljastpoolt tulevad hääled sind ei segaks ongi vajalik, et see koht (sinu vaikuse, tasakaalu ja rahu koht) saaks sulle võimalikult tuttavaks. Siis saad sa sinna igal hetkel minna, tegelikult elada sellest kohast ja sind ei häiri miski.“

Brenda jagab ka mediteerimistehnikat, mida kasutada näiteks kiirel lõunapausil:

Ta soovitab tulla kohale sellesse tegevusse, mida sa teed. Iga moment kui tunned, et su mõtted jälle on rändama läinud, siis tulla taas kohale sellesse tegevusse (kehalisse tegevusse), mida sa parasjagu teed. „Hea viis selleks on kas tunnetada, tajuda oma keha, järgneda oma hingamisele või kuulata oma hingamist.“

Kuidas igapäevaselt oma meeleolu parandada ja kiirelt ning lihtsalt pinget maha laadida?

Brenda soovitab proovida sügavat hingamist - läbi nina sisse ja siis sügavalt läbi suu välja, vähemalt 3 korda. Võid kas tunnetada oma hingamist või hoopis kuulata seda. Tõhus tehnika on Brenda sõnul ka gibberish. Giberrish on pudikeel ehk räägid ja väljendad end keeles, mida sa ei oska (kui sa ei oska hiina keelt, siis räägid hiina keeles). „Meie mõistus teeb koguaeg gibberishi ja kui hakkame selliselt rääkima, siis mõistus rahuneb maha ja muutub selgemaks. Kui teed gibberishi näiteks kasvõi 2-3 minutit, siis mine totaalselt sellesse sisse ning seejärel ole vaikuses sama kaua.“

Mediteerimine aitab meil leida tagasi tee iseendani

Brenda tõdeb, et kui inimene on õnnelik oma elus ning see on üldiselt märgatav kõigile, kuna see tunne ja suhtumine väljendub kõiges, mis ta teeb, siis ei olegi vaja mediteerida. Kui aga see nii ei ole, siis soovitab ta võtta aega iseenda jaoks, et muuta oma elu nii heaks ja õnnelikuks kui võimalik. „Miks seda mitte tahta? Oleme oma mõistuse orjad ning oleme nii kaugele läinud oma keha kuulamisest ning kehatarkusest. Meie keha töötab meie heaks koguaeg. Isegi kui magame, meie keha hoiab meid elus - ta seedib, hingab, toob uut värsket hapnikku. Ta on nii tark ja saab meie heaks veel rohkem teha, kui õpime teda uuesti tajuma, kuulama, tunnetama ühendust oma kehaga,“ lausub ta ja lisab, et meie mõistus on samuti meie keha osa, see ei ole eraldiseisev. Meie mõistus soovib lõõgastuda, et töötada meie heaks veel paremini, veel tõhusamalt. Et vastused, lahendused mingile küsimusele tekiksid kiiremini ning suudaksime hoomata laiemalt ning näha suurt pilti. „Mõistus saab üksnes siis lõõgastuda kui taastame ühenduse oma kehaga, õppides uuesti olema kontaktis temaga, sest seal on meie kodu, mitte kusagil mujal. Seal on meie intuitsioon, teadlikkus, tasakaal, rahu, vaikus, rõõm. Me otsime kõike väljast, kuigi vaja oleks leida tee tagasi iseendani. Ja seal sellel teekonnal on mediteerimine abiks.“

Kuidas alustada mediteerimisega?

Neile, kes soovivad alustada mediteerimisega, soovitab Brenda minna kas meditatsioonikursusele või individuaalsele meditatsiooniseansile ning koos juhendajaga valida endale just sobivaim meditatsioonitehnika. „Sellega alustada ning teha seda ühte praktikat vähemalt 21 järjestikku päeva. Mediteerida saab iseseisvalt ning näiteks aegajalt konsulteerida juhendajaga, küsida ja jagada kuidas läheb. 21 päevaga oled sa heas mõttes hoopis teises kohas kui alustades.“