Mentaalne hoiak mängib suurt rolli nii individuaalsel kui ka organisatsioonilisel tasandil

Optimism ei tähenda lihtsalt positiivset ellusuhtumist ja lootusrikast mõtlemist – see on strateegiline lähenemine väljakutsetele, mis mõjutab seda, kuidas me raskustega toime tuleme, kuidas me ebaõnnestumisi tõlgendame ja kuidas tulevikku vaatame. Seligman rõhutab, et optimism on oskus, mida saab arendada ja millel on kolm olulist eelist ärikeskkonnas.

Optimistlike töötajate värbamine ja hoidmine: Paljud ettevõtted on avastanud, et töötajate optimismiküsimustikud on kasulikud vahendid õigete inimeste valimisel. Optimistid on teaduslikult tõestatult tulemuslikumad, eriti kui nad peavad toime tulema stressirohkete või pingeliste olukordadega. Kui töötaja usub oma võimekusse ületada raskusi ja saavutada edu, suudab ta paremini kohaneda muutustega ja säilitada motivatsiooni ka keerulistel hetkedel. See vähendab töötajate voolavust, mis on sageli probleem ametites, kus on suur läbipõlemise oht.

Töötajate paigutamine õigetesse rollidesse: Igas organisatsioonis on töökohti, mis nõuavad rohkem initsiatiivi, loovust ja vastupidavust. Sellistes ametites, kus ebaõnnestumised ja tagasilöögid on sagedased, on optimism hindamatu eelis. Näiteks müügitöös, turunduses ja loovates ametites mängib olulist rolli inimese võime jääda motiveerituks ja uuenduslikuks ka siis, kui tulemusi kohe ei nähta. Samas on ametikohti, nagu raamatupidamine, tehnilised hinnangud ja finantskontroll, kus optimistlik lähenemine võib olla vähem kasulik. Neis töödes on oluline täpne tegelikkuse tajumine ning mõõdukas pessimism võib siin aidata teha realistlikke ja kaalutletud otsuseid.

Organisatsiooni dünaamika ja tasakaal: Edukas organisatsioon ei tugine ainult ühele mõtteviisile. Seligman rõhutab, et tõhus organisatsioon suudab ära kasutada nii optimismi kui ka pessimismi eeliseid. Töökohtade mitmekesisus ja ülesannete keerukus eeldavad sageli, et juhid oskaksid leida tasakaalu inimeste isiklike omaduste ja töö nõudmiste vahel. Seega on oluline hinnata õigesti töötaja optimismitaset ja paigutada nad sellisesse rolli, kus nende loomulik mõtteviis toob suurimat kasu.

Üks olulisemaid aspekte Seligmani raamatus on mõte, et optimism ei ole pelgalt kaasasündinud omadus – seda saab õppida ja arendada. Optimismi arendamine võib olla võtmetegur nende töötajate puhul, kes kalduvad rohkem pessimismi poole, kuid kellel on vajalikud tehnilised oskused ja andekus. Selle asemel, et kohe asendada töötajaid, kes ei suuda oma töösse tuua vajalikku energiat ja motivatsiooni, võivad ettevõtted panustada töötajate enesearengusse, õpetades neid kasutama optimistlikumat mõtteviisi. Optimaalselt juhitud meeskond, kus on õigesti jaotatud optimismi ja realistlikkuse vahel, on paindlikum, loovam ja edukam.