Reklaam sulgub sekundi pärast

NIPPE KOOLIAJAKS: mida tähele panna, et lapse selg oleks terve?

Priit Kõrve
Priit Kõrve — FOTO: Karen Härms

Kooliaeg toob endaga kaasa rasked koolikotid ja mis seal salata, vahel ka diivaninurgal õppimise. Kiropraktik/manuaalterapeut Priit Kõrve soovitab, kuidas vanemana lapse seljatervist hoida ja suunata.

Nõuandeid, kuidas kanda koolikotti

Kõrve hoiatab, et kui koolilapsed kannavad koolikotti vaid ühel õlal, mõjutab see kindlasti rühti ja soodustab rühivigade väljakujunemist. Ja seda mitte ainult lastel – ka täiskasvanud ei tohiks käekotti või dokumendikotti ühel õlal kanda.

Koolikotti võiks kanda vaheldumisi paremal ja vasakul õlal.

Kott ei tohiks olla ka liiga raske. Koolikott küll jaotab raskust võrdselt, aga võib kasvueas tekitada rindkere osas küfoosi asemel lordoosi või ka probleeme alaseljas.
Et raskust vähendada, soovitab Kõrve praakida kotist liigsed asjad välja ja võimalusel omada kahte komplekti õpikuid – ühte kodus ja teist koolis.
Kui võimalik, tasub koolis kasutada võimalust hoida asju lukustatavas kapis, et neid iga päev kaasas tassima ei peaks.  

Kodus olgu ergonoomiline õppimisnurk

Väga oluline on seegi, et lastel oleks kodus ergonoomiline õppimisnurk. Lapsed kipuvad tihti õppima sülearvutite taga, millega jääb kael kangeks. Kõrve selgitab, et pea ette kallutatud asend nii-öelda surub kokku südame ja kopsud ning  kaelas lülisamba arterid (mis annavad 20% pea verevarustusest). See kõik tekitab väsimust ja vähendab töövõimekust.

Lihtsam on töötada ekraaniga, millega on õiget kõrgust lihtsam reguleerida, aga ekraanikõrgus peaks paigas olema ka sülearvutiga töötades. Selleks on hea kasutada sülearvutialuseid, et panna arvuti õigemale kõrgusele. Näiteks on võimalik tõsta ekraani kõrgust pannes sülearvuti alla mõned raamatud või pappkast.

Kui sülearvuti ekraan ei ole liiga all, ei pea kuskile kummardama ja saab hoida selga sirgena.

Arvuti taga toimetades võiks vanem lapse puhul jälgida, et:

  • küünarvars oleks 90-100° nurga all.
  • ekraani kõrgus tuleks seada nii, et pilk oleks otse või umbes kuni 15° alla.
  • selg oleks sirge/otse.
  • jalad umbes 90° või isegi alla väikse kallakuga. Väga head on sadultoolid – reiele ei teki alt survet (vale tooli serv võib oluliselt mõjutada/survestada veresooni ja tekitada jalgade verevarustuse häireid).
  • sülearvutil kasuta arvuti alust või lisaekraani, et ekraani kõrgus oleks õige.
  • kasuta dokumendihoidjat (paber raamat jne) sobivamal kõrgusel.
  • kasuta sülearvutil lisa klaviatuuri ja hiirt – soovitavalt ergonoomilist. Lisada vajadusel randme toed.
  • kasuta head laualampi, millel on võimalik valgust vastavalt tegevuse iseloomule reguleerida.
  • töölaud nii tööl kui kodus võiks olla reguleeritava kõrgusega, et saaks nii püsti kui istudes töötada.

Ka kodus õppides tuleb teha pause

Koolis õppides tehakse vahetunde ja niisama oluline on see kodus õppides. Iga tunni tagant tuleks teha 10-15 minutit pausi, mille jooksul oleks soovituslik aktiivsemalt liigutada.

Just kasvueas kipuvad välja kujunema rühivead

Kõrve soovitab, et enne kooliiga tasub laps vähemalt korra ortopeedil, manuaalterapeudil/kiropraktikul või füsioterapeudil üle vaadata, et vajadusel juba varakult rühivigadega tegelema hakata.

Eriti oluline on lapsele tähelepanu pöörata kasvuspurdi ajal ja sellele järgneval perioodil. Just siis kipuvad kõige sagedamini välja kujunema rühivead, sealhulgas skolioos.

„Luustik kasvab kiirelt ja toetav lihaskorsett ei jõua nii kiirelt järgi areneda (lihased vajavad vähemalt 2-3 kuud, et arengus järgi jõuda). Sellel perioodil lisa tähelepanu lapse/noore keha asenditele nii õppimisel kui vabal ajal,“ soovitab Priit Kõrve.