Päritoluperest pärit mustrid, mis takistavad edasi liikumist: kuidas nendest üle saada?

Väljakutse, mis tasub vastu võtta

Pharaon toob välja, et kui sa oled kergekäeliselt harjunud oma ehedust kiindumuse vastu välja vahetama, või isegi kui sa teed seda vaid mõnikord, siis pead oma eheduse tagasi nõudma. Ta nendib, et see ülesanne pole kergete killast maailmas, mis nõuab sinult pidevalt, et sa seaksid kõik muu oma tõelisest minast ettepoole, kuid see on väljakutse, mis tasub vastu võtta. „See väljakutse nõuab sinult enesekindlat veendumust, et sa oled väärtuslik, sa kuulud kuhugi, sa oled tähtis, sul on turvaline olla ja sa usaldad ennast, mitte ettekujutust, et kõigeks selleks tuleks sul kõigepealt muuta seda, kes sa oled.“

Sa ei pea tegelema teiste inimeste emotsioonidega

Enesesalgamine saab Pharaoni sõnul sageli alguse päritoluperes. „Sulle võidakse avaldada sõnalist ja mitte-sõnalist survet, et sa ennast muudaksid, oma tõelise mina hülgaksid või teda petaksid enamasti selleks, et hoolitseda kellegi teise eest. Vahetevahel võib hoolitsemine täpselt seda tähendadagi, kuid teistes olukordades võidi sinult nõuda, et sa muudaksid end nii, et keegi täiskasvanu ei reageeriks negatiivselt, ei saaks vihaseks ega pettuks sinus,“ lausub ta, lisades, et teiste inimeste emotsionaalsete kogemuste haldamine polnud aga sinu ülesanne - nemad ise oleksid pidanud enda eest hoolitsema.

„Mul on kahju, kui sa pidid seda nende heaks tegema või nendega koos olles hoiduma ühtki valesammu astumast. Kuid nüüd oled sina see, kes teeb oma elus otsuseid. Täpsustan: ma ei püüa sulle öelda, et sa ei peaks teistest hoolima. Ma püüan sulle öelda, et sa ei pea tegelema teiste inimeste emotsioonidega, kui selle hinnaks on sinu enda ehedus. Mõtle selle üle järele.“

Ära korda ammu omandatud mustreid

Pharaon toonitab, et selleks, et lasta ehedusel ennast juhtida, pead sa lõpetama enesesalgamise. Ta palub, et sa ei kordaks ammu omandatud mustreid, vaid keskendaksid kogu oma energia oma tõelisele minale. Võta hetk ja mõtle sellele, kuidas sa end täna kammitsesid, saavutamaks, et oled välja valitud, omaks võetud, tunnustatud või armastatud. „Kas oled kunagi endalt küsinud: „Kes ma pean olema, et see inimene tahaks minuga koos olla? Minu juurde jääda? Mind armastada? Mind valida? Mind prioriteediks seada?" Kas sa tunned, et pead oma elus mingil moel teesklema? Kas sa keskendud rohkem sellele, kellena keegi teine inimene tahaks sind näha, kui sellele, et leida side inimesega, kes sa tegelikult oled?“

Viis, kuidas oleme õppinud soovitut saama, võib takistada meil oma eesmärke saavutamast

Pharaon leiab, et neid küsimusi pole endalt lihtne küsida ja nendele pole kerge vastata. Aga vastused neile (või mõnikord ka ainult nende küsimuste esitamine) aitavad sul avastada õpitud käitumismustreid, mille sa aastad tagasi omaks võtsid, et ellu jääda ja oma vajadusi rahuldada - need on käitumismustrid, mis pole sulle enam vajalikud. „See, mida sa kunagi pidid tegema, et tunda end väärtuslikuna, kuuluda kuhugi, olla kellelegi tähtis või saavutada usaldust või turvatunnet, võib praegu just takistada sind loomast suhteid, mida sa nii väga tahad luua. See on suur osa sellest tööst - avastada, mida sa tahad alles jätta, ja öelda lahti kõigest muust, mis sind enam ei teeni.“

Muidugi soovime me Pharaoni sõnul, et keegi tahaks meid, jääks meiega, armastaks meid ja valiks meid. Ta lisab, et viis, kuidas me oleme õppinud soovitut saama, võib tegelikult takistada meil oma eesmärke saavutamast. „Kui sa armastuse nimel ennast muudad või näitled, siis ei saa sa kunagi teada, kas see, mida sulle pakutakse, on mõeldud sellele, kes sa tegelikult oled, või sellele, kellena sa ennast näitad. Ainus viis, kuidas saab usaldada seda, mis sulle antakse, on olla sina ise. See mõte pole küll revolutsiooniline, kuid see on võimas.“

Inimene, kes nõuab sinult, et sa poleks sina ise, oled mõnikord sa ise

Pharaon toob välja, et selgituseks olgu öeldud, et endaks jäämine ei tähenda isekust. Endaks jäämine tähendab seda, et sa austad oma tõelist mina. „See tähendab, et sa hoiad pea püsti ja oled valmis rääkima oma tõde ilma ennast maha salgamata. Ja see on raske. Väga, väga raske, eriti kui selle tulemuseks on, et sinu üle mõistetakse kohut, sind häbistatakse või sinust öeldakse lahti,“ leiab ta, lisades, et kui oled sellesse punkti jõudnud, siis tunned, kuidas sa muutud rahulikuks ja mõistad rasket, kuid vabastavat tõde. „Tegelikult on täiesti okei, kui sa minuga ei nõustu, kui sa mind kritiseerid või isegi mõnitad. Mina tean, mis on minu tõde, ning tänu sellele olen ma vaba, sest ma kuulun iseendale. Huuhhh. Sinu Vabariik on sündinud, ja see ei teki iseenesest.“

Autor selgitab, et kui sa vahetad oma tõelise „mina" kiindumuse vastu, siis ilmub nähtavale sinu haav ja sa tahad, et teised ajutiselt su haava leevendaksid. Sinu hirm, et sa ei kuulu kuhugi, taandub Pharaoni sõnul korraks, kui sa ütled midagi, millesse sa ei usu, lihtsalt selleks, et teiste hulka sulanduda. „Su hirm, et sa pole armastust väärt, taandub, kui sa teeskled, et sind ei häiri asjad, mis sind tegelikult häirivad, et oma partnerit mitte pahandada. Sa otsid ajutist leevendust selle asemel, et iseendaga tegeledes püsivat lahendust leida.

Tähtis on ümbritseda ennast võimalikult paljude inimestega, kes ei nõua sinult, et sa poleks sina ise. See ei pruugi sul loomulikult kohe võimalik olla, kuid võiks olla su pikaajaline eesmärk. Ja pane tähele, et see inimene, kes nõuab sinult, et sa poleks sina ise, oled mõnikord sa ise. Püüa tuvastada, millised inimesed sinu elus nõuavad sinult, et sa oleksid keegi teine. Mida sa oma ehedusega kauplemisest võidad?“