Reklaam sulgub sekundi pärast

Praktiline kehatunnetuse harjutus, mis aitab sul oma keha juurde tagasi tulla

Ürgne kutse
Ürgne kutse — FOTO: GoodNews, Evelin Kruus

Traumakoolitaja ja somaatiline praktik Kimberly Ann Johnson kirjutab oma raamatus “Ürgne kutse. Kuidas terveneda traumadest, äratada sisemine jõud ja kasutada seda enda hüvanguks”, et ürgne kutse on tingimusteta väljendumine. See on sisemine jõud ja instinktide ärkamine. Ürgne kutse on kutse kogeda vabadust – kuulata ära, kes te olete ja olla see, kes te olete, mitte see, keda tahab teie ema, isa partner või laps või kes te enda arvates peaksite olema. „Ürgne kutse ihkab näha teie taltsutamata ja kodustamata olemust.“

Omaenda jõu äratamine annab võimaluse arendada enda võimekust üldiseks hüvanguks

Johnson toob välja, et kui pöörame tähelepanu ürgsele kutsele, siis on meil rohkem jõudu kui arvame. Omaenda jõu äratamine annab tema sõnul võimaluse arendada enda võimekust ja visadust kasutada seda jõudu ja privileegi üldiseks, mitte ainult enda hüvanguks. „Te pühendate vähem aega enda valule ja traumale ning teil on rohkem energiat, et vaadata endast väljapoole. Teie isiklik tervenemine võib sütitada kollektiivset tervenemist.

Tulemuseks on suurem mängulisus, rõõm, naer ja nauding, kuid ka vastupidi - võime taluda rohkem kurbust, leina ja südamevalu, ilma et vajuksite nende suurte tunnetega sügavikku,“ lausub ta ja lisab, et saame kogeda väga erinevaid tundeid, kui raputame ja kohandame sotsiaalseid struktuure, mis ei võimalda kõigil kasutada kõiki erinevaid väljendusviise, sealhulgas mängu või naudingut. Kui me tunneme sügaval sisimas end piisavalt turvaliselt ning kui meie võimekus on nii avardunud, siis elame üle konfliktide tormid ja võimu ümberjagamisega seotud segaduse, ilma et pöörduksime oma automaatsete traumareaktsioonide poole.

Johnson nendib, et oleme jõudnud kriitilisse hetke, mis seab kahtluse alla tervenemise enda võimudünaamika - kellel on juurdepääs tervenemisele ja kuidas see päriselt toimib. „Üks-ühele konsultatsioonid tervishoiutöötajaga (ehkki need on tihti väga soovitatavad ja vajalikud) on ebapiisav lahendus praeguse aja isikliku, kultuurilise ja tervet planeeti hõlmava tasakaalutuse jaoks ja lihtsalt pole kättesaadavad kõigile, kes seda vajavad. Tähelepanu ja teadlikkuse suunamise oskus, kiskjareaktsiooni aktiveerimine, oma kiindumusstiili teadvustamine ning enda terviklikkuse saavutamine peavad muutuma kättesaadavaks kõigile, kes seda vajavad, ning jõudma palju rohkemate inimesteni,“ leiab ta.

Kehatunnetus on loomulik teadlikkus, mis võimaldab tunda end nii oma keha sees kui ka keskkonnas

Johnson jagab raamatus ka kehatunnetuse harjutust. Ta selgitab, et kehatunnetus on teie loomulik teadlikkus, mis võimaldab teil tunda end nii oma keha sees kui ka keskkonnas. Kehatunnetusel on tema sõnul kolm eristuvat tajuelementi. Üks on tunda end tugevalt endasse juurdununa, teine teada, kuhu mingis keskkonnas paigutute, ning viimane see, et tunnete ruumilisust oma kehaosade vahel, aga ka terve keha suhet ümbritseva ruumiga.

„Tulge tagasi oma keha juurde selle abil, et saavutate taas tunnetuse oma sise- ja välismaailmast. Kust te vaatate ja mida näete?“

Harjutus:

  • Väljas/sees/väljas

Laske oma teadlikkus avatuks sellal, kui lasete silmadel ruumis ringi käia. Laske oma tähelepanul kuhugi pidama jääda ja nimetage asi, mida te näete. Seejärel suunake tähelepanu enda sisse, märgake ühte tunnet või aistingut ja nimetage see. Järgmisena suunake pilk taas välja, laske pilgul ekselda ja jääda ühele objektile peatuma ning öelge see mõttes või valjult välja. Harjutage paar korda päevas seda rütmilisust endast väljas, sees ja tagasi väljas.

  • Teadlikkus silmapiirist (üles ja välja vaatamine, seljataguse tajumine)

Nihutage oma tähelepanu silmapiirile ja sellest ülespoole. Kui töötate ekraanide või telefoniga, siis pange tähele, kui teie tähelepanu on läinud täielikult sisemaailma – tõstke pilk ja kasutage taas perifeerset nägemist.

  • Ruumis orienteerumine

Vaadake ühe minuti vältel end ümbritsevas ruumis ringi. Vaadake aeglaselt enda kohale, enda alla, kõrvale ja taha. Talletage nähtu tõeliselt enda sisse.

  • Silmade asetus

Mõelge, kus teie silmad pea sees asuvad. Kas need on eespool või pigem sügaval kukla pool? Liigutage silmi pisut ettepoole ja vaadake, mis juhtub. Seejärel liigutage need tagasi. Pange tähele, mis on teie jaoks mugavam, ja mis tundub võõras. Vaadake, kas saate lasta silmadel püsida natuke aega selles suunas, mis tundub vähem tavapärane.

  • Silmade asetus kontaktis olles – tähelepanu sise- ja välismaaimal

Märgake, kuhu teie silmad ja tähelepanu liiguvad, kui teistega suhtlete. Kui räägite, siis kas viite silmad ettepoole ja nõjatute ka ise ette? Või naaldute tahapoole?

„Me suudame luua tõelise turvalisuse, kui seisame kahe jalaga maa peal. Kui paigutame end ümbritsevasse ruumi, suudame täpsemalt hinnata, mis on meie ümber ja oleme lõdvestunud. Võime näha endast kaugemale pakub kergendust, sest oleme loonud kontakti oma ümbrusega. Me teame, kus me oleme,“ selgitab Johnson.