Treener Andreas Eelmäe: lisaks heale füüsilisele vormile, annab poksiga tegelemine ka enesekindlust juurde

Ligikaudu 20 aastat treeneritöö ja kahevõitlusega tegelenud Andreas Eelmäe sõnab, et leidis tee poksimaailma tänu oma sõbrale. Nimelt vahetas mees kooli ja seal tekkisid tal raskused sisseelamise ja enda kehtestamisega - nii nagu see noortel inimestel, seoses keskkonna vahetusega, mõnikord võib juhtuda. Eelmäe räägib, mida poks talle endale andnud on ja kes võiksid poksiga üleüldse tegeleda.

Need, kes panevad kätte poksikindad ja astuvad poksiringis vastamisi teise inimesega, on julged isiksused

Eelmäe, kes astub võitlusõhtul Yakuza Fight üles õhtujuhina, toob välja, et poksiga tegelemine on lisaks heale füüsilise vormile andnud talle kindlasti juurde palju enesekindlust. „Arvan, et need mehed ja naised, kes panevad kätte poksikindad ja astuvad poksiringis vastamisi teise inimesega, on kindlasti väga julged isiksused. See näitab, et vaatamata tulemusele, ollakse valmis enese eest seisma,” lausub ta ja lisab et kui tema ise oma võistluskarjääri alustas, oli ta enne ringi astumist tihti üsna närvis. Talle meenub seik, kus üks tema koondise kogenud võistleja istus enne oma matši tribüünil, kõrvaklapid peas ja luges ajalehte.

Eelmäe küsis temalt, et kas ta närvis ei ole, mille peale võistleja vastas, et ei ole, on palju võisteldud, mis seal ikka üle mõelda. „Mõtlesin, et jõuaks ise ka kunagi sellisele tasemele. Arvan, et mingil määral oli see ka noot väljapoole, et mõjutada oma vastast. Kindlasti on äärmiselt oluline, et sportlane suudab enda sisemaailma korras hoida. Kui ollakse pinges, langeb sooritusvõime. Samas olen ma alati nentinud, et kahevõitluses on nn „sportlik viha“ vajalik. Kindlasti peab see olema suunatud ainult konkreetsele ajahetkele ja peale treeningut või võistlust tuleb see kuni järgmise korrani ootele panna,“ räägib ta selle kohta, kui oluline on ühe võitleja jaoks oma mõtte- ja sisemaailmaga tegeleda.

Kui sinust saab poksija, hakkavad teised sind austama

Tee poksimaailmasse leidis Eelmäe ise tänu sõbrale.  „Mu uus koolivend oli juba poksiga mõned aastad tegelenud ja oli üpris hea tehnikapoksija. Ta selgitas mulle, et enese eest seismise tähtis osa võib olla ka hea füüsiline vorm. Nii ma tee poksitrenni leidsingi,“ meenutab ta ja lisab, et Eesti Olümpiakomitee auhinnagalal “Spordiaasta tähed 2019” Eestimaa Spordihing 2019 tunnustuse pälvinud legendaarne poksitegelane Rein Pajur on öelnud: „Kui sa tuled poksitrenni, õpid  austama teisi inimesi. Kui sinust saab poksija, hakkavad teised inimesed austama Sind.“

Head tulemused annavad motivatsiooni edasi treenida

Küsimusele, mis motiveerib sportlaseid ringi astuma, vastab Eelmäe, et arvab, et see on seotud enese proovilepanekuga. Kui inimene treenib võistlusspordialadel, on saavutused hinnangulise väärtusega otseselt seotud. Kui on tehtud tööd ja treenitud, peaks inimene tahtma oma saavutusi teistega võrrelda. „Head tulemused annavad kindlasti motivatsiooni edasi treenimiseks. Hea tulemus ei pea olema alati seotud võiduga.“

Eelmäe toob välja ka selle, kes võiksid tema arvates poksiga tegeleda:

• Poksiga võiksid tegeleda kõik inimesed, kelle füüsiline vorm ja vanus seda võimaldavad.
• Poksiga võiksid tegeleda noored inimesed, kes hakkavad kujunema isiksusteks, kuna poks õpetab distsipliini. „Kui tekivad füüsilised võimed ja oskused enese kaitsmiseks, tekib vastutus nii enese kui ka teiste ees.”
• Eelmäe leiab, et vähemalt meesterahvad, miks mitte ka naisterahvad, peaksid oskama ennast vajadusel paljaste kätega kaitsta. “Sellest lähtuvalt teadmine, et sa oskad ennast kaitsta, tugevdab su enesekindlust. Teadmine, et oled füüsiliselt valmis, aitab sind kõigis konfliktsetes elusituatsioonides, mis ei pea olema seotud pelgalt füüsilise tugevusega.“