VIDEO! Heaolutreener Kristi Jõeorg: üks suurimaid edu tegureid on suhtlemisoskus

Teekond psühhoteraapia juurde

Kõnealusel perioodil sai Kristi ise emaks ning ta tunnistab, et see teekond ei alanud tema jaoks just kõige kergemini. Ta hakkas tundma, et olles ise pereinimene, elukaaslane, ema ja ka ettevõtja ning tööandja, omab ta hoopis teistsugust vastutust. Kristi leidis, et peab astuma pikema sammu edasi – ta müüs maha oma ettevõtte, mida oli 10 aastat üles ehitanud ning suundus õppima psühhoteraapiat. “Alguses tahame loomulikult ju kõiki teisi päästa, aga tegelikult sain aru, et selle nelja õppeaasta jooksul tegelesin hoopis iseenda päästmisega. Koolitajana tööohutuse koolitussaalis, kus läks emotsioon niivõrd suureks ja tahtsin teistele appi tõtata, andis mulle märku, et see on selline suur päästmine, mida ma iseendas ei märganud, et ise vajaksin,” nendib ta.

Millist päästmist Kristi siis õigupoolest vajas? Ta tõdeb, et see on ka täna tema peamiseks missiooniks. Nimelt ei saanud heaolutreener lapsepõlves head suhtlemisõpetust ei koolist ega ka muudest kontekstidest. Ta taipas, et üks suurimaid edu tegureid on see, kui ta saab selgeks suhtlemise, eneseväljenduse, oma ootuste välja ütlemise ja julguse - siis hakkavad tema elus toimuma väga suured muutused. “Võin öelda, et see ei olnud lihtne ja sellel samal teekonnal, kus hakkasin õppima psühhoteraapiat, olid väga rasked hetked. Seda just sellepärast, et tekkis justkui uus mina, kes ei olnud harjunud olema selles nii-öelda uues mõttes ehk ma vajasin kohanemist selle uue reaalsusega,” lausub ta ja lisab, et sealt alates võttiski ta vastu väga suuri otsuseid selle kohta, kes ta ise on.

Sina lapsevanemana oled justkui klaver ja laps on pianist, kes leiab sinu kõige vägevamad klahvid üles

Kristi meenutab, et mäletab, kui istus koos oma elukaaslasega saunalaval ning küsis viimaselt, kas praegu on sobiv hetk rääkimiseks. Saades jaatava vastuse, rääkis naine elukaaslasele täiesti ausalt, mida ta tunneb, kes ta on, mida ta elult tahab, mismoodi näeb, et tema elu võiks edasi minna ning küsis elukaaslaselt, kas viimane on see inimene, kes on valmis võtma Kristit sellisena nagu ta on ning on valmis minema ühisel teel edasi selliselt, et naine ei peas ennast isikuna ära kaotama. Mees mõtles minutikese ning vastas seejärel, et on küll.

Kristi nendib, et sealt tegelikult kõik pihta hakkaski. “Teades seda, millised olid olnud eelnevad aastad – väga palju närvilisust, ebameeldivust, lastega suuri väljakutseid… Me ju teame seda, et meie lapsed on maailma parimad nii-öelda emotsioonide pianistid. Kujutadki ette, et sina lapsevanemana oled justkui klaver ja sinu laps on pianist, kes leiab sinu kõige vägevamad klahvid üles. Kas oled seda tundnud? Mina olen ja see ei olnud väga meeldiv. Sealt see teekond läkski käima,” räägib ta ja lisab, et nad mõlemad muutusid sellest elukaaslasega teadlikumaks, kuidas on vajalik edasi tegutseda, et sisemine rõõm saaks tagasi tulla.

Kristi hakkas küsima küsimusi läbi mille on võimalik muutuda teadlikuks. Ka tema elukaaslane, tema laste isa, pidi hakkama sügavamalt uurima seda, kust ta tuleb, miks on kujunenud selliseks inimeseks ja selliseks partneriks. “Kogu see teekond on päris keeruline ja väljakutsuv olnud ning seetõttu oli ka tema valmis tulema minuga imago suhteteraapiasse. Ta oli valinud mind enda kaaslaseks ja ta oli valmis tegema selle ekstra miili selle jaoks, et meie saaksime koos liikuda.“

Me oleme enda kasvamise teekonna tulemus

Kristi rõhutab, et asjalood polnud aga siiski sugugi sellised, et kõik käis tema järgi. Tema elukaaslasel oli ju oma elutee ja oma isiksus, mis vajas saada võimalust särada ja esile tõsta. Kristi sõnab, et tema rolliks oli oma elukaaslast veelgi paremini tundma õppida. „Sain aru, et peale kaheksat aastat ma ei olegi oma elukaaslast päriselt veel tundma suutnud saada selliselt, et tõesti näeksin tema pimenurkasid, tema ootusi ja vajadusi, miks tema teeb nii nagu ta teeb oma tegevusi. Ka minul oli see vastutus ja imago suhteteraapia teekonnal meil oligi suurepärane võimalus üksteist tegelikult päriselt inimestena tundma õppida.

See on ka üks minu missiooni osa - et ma näen, et suhtlemises, üksteise tundmaõppimises, on uudishimu peaaegu kõige aluseks. Et mul päriselt ongi huvi teada saada, miks see inimene niimoodi mõtleb, kuidas ta mõtleb ja kustkohast need mõtted tulevad. Me teame seda, et oleme enda kasvamise teekonna tulemus. Me kasvame läbi oma kogemuse, kasvades oma vanematega koos, läbi lasteaia, kooli, töökohtade,“ selgitab ta.

Kõik tegurid mõjutavad meid väga olulisel määral

Kristi toob välja, et kõik tegurid mõjutavad meid väga olulisel määral. Kui muutume sellest teadlikuks, mis on need tulemused, mida oleme sealt endale kaasa noppinud ja vaatame tänast olevikku, et kas see tänane olevik on selline, mis mulle meeldib või on seal midagi sellist, mida ma ei taha jätkata, siis mõistame kas midagi vajab muutmist. „Ehk mis on need teadmised ja kogemused, mis tuleb mul iseenda sees ümber vaadata. See ongi see minu teekond, miks ma olen täna ka sinu jaoks siin olemas.“

VIDEO: