Sushi – mitte pelgalt toores kala ja riis vetikamähises

Sushi pole pelgalt toores kala riisi ja vetikatega. See on midagi hoopis enamat – traditsioon ja delikatess käsikäes. See on midagi, mis eestlastele võib algul tunduda võõrana, aga kui seda proovida, on hiljem raske loobuda!

Sushi lugu
Sushi pole pärit Jaapanist, nagu tihtipeale arvama kiputakse. Tegelikult pärineb see riisiamps hoopis Hiinast, kui 1. sajandil eKr avastati, et kala säilib hästi just riisi sees. Riis ja kala asetati kihiti pütti raskuse alla ning niimoodi võis kala hapnenult säilida pikka aega. Kui süüa oli vaja, võeti kala välja, riis aga visati minema. Seda hakati kutsuti narezushiks. Kui selline toidu säilitamise viis 7. sajandil Jaapanisse jõudis, avastasid jaapanlased, et see käärinud riis on tegelikult üllatavalt hea maitsega.
Sellist sushit ehk nama-nari-zushit, nagu me tänapäeval oleme harjunud nägema, hakati valmistama 19. sajandil, kui üks nutikas Jaapani ärimees hakkas tänaval müüma riisipalli, mille peal oli toore kala viil. Üsna peagi muutus see sensatsiooniks ning nüüdseks on sushi vallutanud südameid kogu maailmas.

Nigri
Nigri on käsitsi vormitud riisipalliga sushi. Nigri sai alguse Edo linnast, mis on praegu Tokyo. Edo linn oli rikas mereandide poolest ning see kajastus ka sushi valmistamises.

Oshi
Oshi mõeldi välja Osaka linnas ning see on tähendab pressitud riisi. Oshi sushi puhul pressitakse riis kokku ja kaetakse kalaga, seejärel volditakse lahti ja lõigatakse suupärasteks tükkideks.

Maki
Maki ehk ka nori-maki on sushirull, kus on kasutatud vetikalehti ehk norit. Maki täidiste valik on üüratu – alates avokaadost ja lõpetades munaga.

Chirashi
Chirashi on üks vanemaid sushisid, mida jaapanlased valmistavad. See on põhimõtteliselt sushiriis kausis, mis on kaetud erinevate lisanditega.

Temaki
Temaki sushi on torbikukujuline sushi, kus valmis nori ning riisipadjale saab igaüks ise endale meelepärase sushi valmistada.

Wasabi
Wasabi on Jaapani mädarõigas. Seda leidub Jaapani põhjapoolsel mägistel aladel puhta ja karge veega mägiojades. Wasabi on oluline osa sushi valmistamisel ning sel on tugev antibakteriaalne toime.

Nori
Nori on kuivatatud ja röstitud vetikas, mis on asendamatu maki valmistamisel.

Sojakaste
Sojakaste ehk ka nagu jaapanlased ütlevad - shoyu - on valmistatud sojaubadest, veest ja jahust, mis lastakse käärima minna. Sojakastme roll sushi juures on toore kala maitsestamine.

Marineeritud ingver
Marineeritud ingver mängib sushi juures väga olulist rolli. Öeldakse isegi, et sushi õige maitse tuleb alles ingveriga välja. Seda kasutatakse ka suu puhastamiseks teistest maitsetest, et saaksid tunda ainult sushi puhast ja hõrku maitset.

Japonica
Jaapanis on üle tuhande erineva riisisordi ning osal nendest on oma kindel otstarve. Japonica on just see riisisort, mida kasutatakse sushi valmistamisel. Sushiriis on lühike, ümar, valge ning väga hea kleepuvusega. See riis, mida oleme harjunud igapäevaselt sööma, sushi valmistamiseks ei kõlba, aga kõige ligilähedasem sellele võiks olla pudruriis. Õige sushiriisi valmistamisele kulub aega ligi kolm tundi.

Traditsioonid ja etikett
Sushi on Jaapanis väga tähtsal kohal. See on omamoodi delikatess, mida nauditakse restoranis tähtsate sündmuste tähistamisel või ärikohtumistel. Rõhk on just sõnal nautima, sest sushi söömise puhul hindavad jaapanlased väga koka pingutusi serveerimisel ning toidu puhast värsket maitset.

Kuigi sushi söömine tundub imelihtne – lihtsalt võtad ja pistad suhu –, siis tegelikult on selles peidus pikk etiketilabürint.
* Sushist kastetakse sojakastme sisse ainult see pool, kus on kala. Kui kastad riisi soja sisse, valgub see laiali. Hea nipp on ka võtta kala riisi pealt ära, kasta sojakastmesse ning panna siis riisi peale tagasi.
* Täiusliku maitseelamuse saamiseks soovitatakse panna igale sushitükile peale ka tükike marineeritud ingverit.
* Jaapani etiketi kohaselt võib sushit süüa ka paljaste kätega. Pulkade kasutamiselt tuleks aga meeles pidada, et kui tõstad suure vaagna pealt endale sushit, siis seda ei tohiks kindlasti teha söögipulkade nende poolega, mille oled juba suhu pistnud.
* Sushi kõrvale ei jooda alkohoolseid jooke, isegi mitte saket. Juuakse rohelist teed, mis toob ka sushi enda maitse paremini esile.
* Toidu järelejätmist peetakse Jaapanis tabuks. Eriti veel riisi puhul, mis on nende jaoks ülimalt oluline.
* Ära kunagi hammusta sushitükist poolt ära. Veel hullem on see, kui asetad pooleldi hammustatud tüki taldrikule tagasi. Kui oled juba taldrikult midagi tõstnud, tuleb see ka kohe ära süüa!
* Wasabit ei tohi sojakastme sisse panna. See on märk kokale, et roog pole piisavalt maitsestatud.

Sushi on väga tervislik ning kalorivaene
Sushi pole mitte üksnes mõnus roog, vaid ka väga tervislik. Enamik sushisid sisaldavad vähe rasva ning on rikkad erinevate mineraalide ja vitamiinide poolest, nagu kaltsium, fosfor, raud, jood ning A-, B1-, B2-vitamiin. Samuti sisaldab sushi palju omega-3 rasvhappeid, mida saab ainult punasest kalast.
Kalorite pärast pole vaja muret tunda. Keskmine toidukord, mis koosneb 7–9 sushist, annab kõigest 300 kalorit. 

Kas teadsid, et...
*Kuna head sushirestoranid on väga kallid, saavad jaapanlased selle külastamist endale lubada kord-kaks mitme kuu jooksul.
*Sushikokaks õppimine on omaette teema. Õige sushikoka õpingud kestavad kuni kümme aastat ning selle aja jooksul õpitakse tundma tooraineid, sushi õiget valmistamisviisi ning mis kõige tähtsam, lihvitakse serveerimisoskusi, sest just see on – peale väga värske tooraine –sushi juures tähtis. Huvitav fakt on ka see, et idas ei saa naised sushikokaks õppida, sest naiste peopesa temperatuur paar kraadi kõrgem kui meestel. See aga muudab sushi maitseomadusi.
*Jaapanlased kasutavad aastas ära umbes kaheksa miljardit söögipulka.
*Jaapani toidu valmistamise puhul on oluline toorainete värskus ja kvaliteet.
*Sushi on Jaapani delikatessroog, mis on valmistatud kõige kõrgema kvaliteediga ja kõige värskemast toorainest.

Evelyn Mikomägi ja Monika Tuvi sushist!

Evelyn Mikomägi – tõeline sushi-sõltlane!
“Proovisin oma esimese sushi üle kümne aasta tagasi oma 19. sünnipäeval, kui Stockholmis elasin-õppisin. Sellest ajast saati olen tõeline sushisõltlane. Mõni peab paar korda proovima, enne kui aru saab, milline imeline mõju sel toidul on. Sushi Cat’is maitseb mulle olenemata tujust enamik komplekte ja ka sushi komponentidest tehtud salatid. Viimase aja lemmik on mul võtta lõhe ja kreveti nigiri’d, kreemjuustumaki, California stiilis krabi-avokaado-salati-kreemjuustu tagurpidi ehk uramaki’d ning kõhutäie lõppu magus tofutasku amps,“ räägib Evelyn.
Miks otsustas ta oma sushibaari avada? “Kontrastiks olemasolevatele traditsioonilistele, eksklusiivsetele ja kallitele sushirestoranidele soovisin tutvustada Eestis modernset ja rahvusvahelist sushikultuuri, kus tegu pigem värske ja tervisliku igapäevase kiirtoiduga, mis taskukohane ja kõhtutäitev kõigile. Tõepoolest, olles avatud pea poolteist aastat, on jaapani popstiilis värvikirev Sushi Cat oma vallatutes kostüümides lõbusate teenindajate ja naiskokkadega näidanud, et sushi on rahvatoit, mis on siin, et jääda!“

Monika Tuvi armus sushi’sse tänu elukaaslase suurele kalalembusele
“Olen suur sushifänn! Ma nüüd täpselt ei teagi, kuidas see juhtus, aga see tõesti maitseb mulle. Mäletan, et kunagi ammu, kui esimest korda sushi’ga kokku puutusin, keeldusin seda isegi maitsmast, sest see tundus jälk – toores kala jne... Kala mu lemmikute hulka ei kuulunud. Aga hiljem oli vist nii, et mu elukaaslane, kes meremeeste perest pärit, õpetas mind kala sööma, hindama ning tema armastas ka sushi’t. Ta sõi seda tihti ja ostis koju kaasagi – ja nii ma seda tükkhaaval maitsesin ja armusin. Mingit lemmikut ei oska välja tuuagi, igasugune sushi maitseb hästi – tuuniga, lõhega, angerjaga jne... Nämm!“

Mirjam Simmer
Buduaar Shopping suvi 2010