Reklaam sulgub sekundi pärast

TORDIMEISTER: eestlased hindavad kõrgelt kvaliteetset toorainet ja sellest valmistatud tooteid

Buduaari ajakiri

Liisbet Saue

Alice / Foto: Kadriann Raud

Kes meist ei armastaks vahel hea-paremaga maiustada? Tordimeister Alice Sallo on nõus, et eestlased hindavad kvaliteetset magusat ampsu väga ja räägib meile oma ameti köögipoolest.

Magus teekond sai Alice’i jaoks alguse pärast teise lapse sündi, kui oli tarvis leida töö, mida saaks teha kodust. Kuna naisel oli eelnevalt omandatud ka pagar-kondiitri amet, tundus tordimaailmale sõrme andmine hea mõttena. „See oli aeg, kus koduseid tordimeistreid ning nende tööd alles hakati hindama. Inimestel oli suur soov kvaliteetse ja personaalse toote järele ja nii mõtlesingi proovida. 2014. aasta jaanuaris sündis Alice’i Imeline Tordimaa.“

Olles tänaseks tegutsenud tordimeistrina juba kaheksa aastat, teab Alice omast kogemusest, et eestlaste huvi eritellimusel valmistatud magusa järele on suur. „Eestlased hindavad kõrgelt kvaliteetset toorainet ja sellest valmistatud tooteid. Ma ei väida, et suured tööstused tingimata kehvemat toorainet kasutavad, kuid vahe on siiski olemas,“ selgitab tordimeister, et eestlane tunneb puhta maitse ära.

Eks ole ju kodusel tordimeistril suurem motivatsioon pakkuda väga hea kvaliteediga ning lisaainete vaba toodet ja kuna personaalsete tellimuste puhul valmivad tooted vahetult enne kliendile üleandmist, puudub ka vajadus säilitusainete kasutamiseks.

Eestlaste lemmikmaitsed

Pole kuigi üllatav, et kõige rohkem soovitakse maiustada millegi erilisega sünnipäevadel ja pulmades – need on kõige populaarsemad tordi tellimise juhud, ent kvaliteetset magusat eelistatakse ka Vabariigi aastapäeva, valentinipäeva, kooli alguse ja lõpu ning jõulupühade peolauale. Alice, kes on pigem truu enda lemmikretseptidele, sõnab, et kõige enam eelistatakse kohupiima-toorjuustu torti marjadega. Väga populaarsed on ka pistaatsia-, maasika- ja šokolaaditordid.

Mured ja rõõmud

Võiks ju arvata, et kõige keerulisem on tordimeistri ameti puhul vastu panna kõigile ahvatlustele, mida oma käed valmistada oskavad. Alice tunnistab, et tema puhul on keeruline hoopis üksinda töötamine. „Vastutus on niivõrd palju suurem kui kollektiivis töötades ja haigestumise korral jääb loota vaid sellele, et ehk õnnestub mõnel tuttaval tordimeistril tellimused üle võtta. Selline pidev pinge on väga kurnav,“ selgitab naine, kes valmistab torte enda koduköögis. Just koduköögis tegutsemine on ka põhjus, miks ta pole endale abikäsi juurde võtnud.

Töö parim osa on muidugi klientide hea tagasiside. See on edasiviiv jõud, nagu ütleb Alice ise. „Klientide vahetud emotsioonid torte üle andes ja ka hilisemad head sõnad panevad kõiki raskuseid unustama. Eks see paras Ameerika mägedel sõitmine on,“ muigab naine.

Väljakutsed ei hüüa tulles

Kõlab uskumatult, et Alice’il on olnud juhuseid, kus ühe nädalavahetuse jooksul on pidanud valmima 15 torti. „Kui kõik tordid on enamasti ühesuguse sisuga, pole probleemi. Siis saab mitu torti korraga kokku panna ja sealt tuleb ka suur aja kokkuhoid. Natuke keerulisem on, kui maitseid on mitmeid erinevaid, kuid ka siis on kõige tähtsam ettevalmistus ning ajaplaneerimine,“ räägib ta lõbusalt.

Ent väljakutseid on ka teistsuguseid. Alice’il on eredalt meeles mõned aastad tagasi juhtunud seik, kus loo peategelaseks oli proovitöö.

„Pidime koos teise tordimeistriga, minu hea sõbranna Marikaga, tegema ühe suure tellimuse jaoks proovitordid. Valmistasime mõlemad kaks erinevate maitsetega torti. Oli talv ja õues miinuskraadid. Tordid ilusti ühte suuremasse karpi pakendatud, hakkasin linna poole sättima. Väljusin uksest ning teel autosse libises jalg ühel hetkel alt ning edasine oli nagu komöödiafilmis. Maandusin ise selili maas nagu kirjamark, aga olin suutnud tordikarpi sedasi käes hoida, et tortidega polnudki midagi hullu juhtunud. Üks tort oli küll natukene teise külge riivanud, aga see oli päästetav. Sellel hetkel tundus olukord nii õudne, et nutsin Marikale telefonis, kuidas kõik on nüüd läbi. Hiljem seda meenutades oleme ikka kõvasti naerda saanud,“ jagab Alice lõbusat äpardust.

Retsept "Amps armastust"

Šokolaadine munavaba tort, mida on lihtne kohandada kas laktoosi- või täielikult piimavabaks, kasutades kreemis laktoosivabu või taimseid tooteid.

Tordipõhi:

190 g nisujahu

200 g suhkrut

50 g tumedat kakaod

1 tl soodat

0,5 tl soola

70 g küpsetuskindlaid šokolaadipisaraid või hakitud küpsetusšokolaadi

240 g külma vett

30 g rapsiõli

1 spl sidrunimahla

Kreem:

300 g vahukoort

300 g Otto köögitoorjuustu

70 g suhkrut

2 spl Bourbon vaniljepastat

Veel vajad:

Värskeid marju

150–200 g hapukat moosi või püreed

100 g külmutatud maasikaid

Valmistamine:

Tordipõhja valmistamiseks mõõda ühte kaussi kokku kõik kuivained ning teise kaussi vedelikud. Seejärel vala vedelike segu kuivainete hulka ning sega korralikult kokku. Vooderda 22 cm läbimõõduga koogivormi põhi küpsetuspaberiga ning vormi küljed määri õliga. Vala tainas vormi ning küpseta 180-kraadiseltemperatuuril 20–30 minutit. Kontrolli koogi küpsust puidust tikuga. Küpsenud kook tõsta ahjust välja ja lase täielikult jahtuda. Jahtunud kook eemalda vormist ning lõika pealmine ümar kuppel ära.

Kreemi jaoks vahusta vahukoor koos suhkru ja vaniljepastaga hapukooretaolise konsistentsini, lisa toorjuust ning vahusta, kuni kreem on ühtlaselt paks ja siidine. Kasuta kindlasti otse külmikust võetud vahukoort ja toorjuustu, mitte toasooja!

Tõsta tordipõhi serveerimisalusele, määri peale moosi või püreed. Lõika külmutatud maasikad pooleks ning aseta moosile. Seejärel kata tort toorjuustu-vahukoore kreemiga. Kaunista värskete marjadega.

Foto: Kadriann Raud