ELU PÄRAST RINNASUURENDUSE OPERATSIOONI. Jaga ka oma kogemust!

25 kommentaari
ELU PÄRAST RINNASUURENDUSE OPERATSIOONI. Jaga ka oma kogemust!

Tänapäeval ei ole rinnasuurendus operatsioon enam midagi erilist, ent igapäevaste ettevõtmiste alla see kindlasti ei kuulu – seda ei planeerita nii nagu juuksurisse minekut. Tegu on protseduuriga, mis tuleb väga põhjalikult läbi kaaluda ja jõuda endas selgusele, kas see on tõepoolest vajalik.

Tänapäeval ei ole rinnasuurendusoperatsioon enam midagi erilist, isegi Eestis läheb noa alla rindu suurendama aastas neljakohaline arv naisi. Ja kümme korda rohkem on neid, kes mõtlevad ja küsivad endalt, kas ja millal peaks isegi ilukirurgi juurde minema. Tegu on ju siiski protseduuriga, mis tuleb väga põhjalikult läbi kaaluda ja jõuda endas selgusele, kas see on tõepoolest vajalik.

Allpool on Popsugar.com lehel avaldatud noore naise kommentaarid, kes 25aastaselt otsustas rinnasuurendusoperatsiooni läbida. Tänaseks on sellest viis aastat möödas ja ta on oma uue rinnapartiiga juba harjunud, ent tunnistab siiski, et 100% õnnelik ei saa ta kunagi olema. Lisaks piinab teda mõte, kuidas oma uuele meestuttavale sellest rääkida.

30aastase naise lugu:

Suurema rinnapartiiga kaasneb nii positiivseid kui ka negatiivseid asju ja üheks kõige negatiivsemaks on teadmine, et minu rinnad ei saa kunagi olema päris. Need on ja jäävad kunstrindadeks. 

Rinnaoperatsiooni plussid minu silmade läbi: 

Ma saan kanda ükspuha millist pesu ja minu rinnad näevad ikka head välja. Ma ei ole enam pesulaud.

Ma võin kanda maikasid, kleite ja topikesi ilma rinnahoidjata ja minu dekoltee on ikka väga seksikas. See annab hea enesetunde.

Naistel muutuvad trenni tehes ja kaalust alla võttes rinnad väiksemaks ja see juhtub isegi enne, kui kõhurasv kaduma hakkab. Minul seda muret ei ole – rindade suurus ei muutu. 

Ma naudin oma rindasid – mulle meeldib neid katsuda, mulle meeldib ennast peeglist vaadata ja see tunne, kuidas rinnad liikudes võbisevad, on lausa fantastiline. Ma tunnen ennast rohkem naisena.

Negatiivsed küljed:

Minu rinnad ei ole enam päris ja see teadmine häirib mind vahel. Ma tean, et ma ise valisin selle ja ma ei kahetse rinnaoperatsiooni, aga siiski see fakt võib nii mõndagi naist häirima jääda. Uute rindadega tuleb õppida harjuma – suur osa sinu kehast muutub peale operatsiooni.

Operatsioonist taastumine on väga valulik ja ebamugav. Nädal aega kulub paranemiseks ja esimestel päevadel peale operatsiooni ei saa midagi teha – kõik tuleb sulle ette kanda ja üksi hakkama ei saa. See, kui kiirelt paranemine kulgeb, on väga individuaalne ja organism peab rinnad nii-öelda omaks võtma. 

Kõhuli magamine muutub pea võimatuks.  

Uue mehega kohtudes pean ma ühel hetkel talle sellest rääkima ja see on mõnevõrra piinlik. Mis juhtub, kui mees ütleb, et talle ei meeldi, kui naisel on kunstrinnad? Kuidas ta üldse reageerib? Mõte sellest on üsnagi ebameeldiv.

Kokkuvõttes oleneb kõik inimesest ja kui ainus põhjus, miks rinnasuurendusoperatsiooni teha tahetakse, on lootus sedasi enesekindlust juurde saada, siis on see viga. Enesekindlus peab tulema sinu seest ja kunstrindadega seda ei saavuta. Ilusad ja suured rinnad on lisaboonuseks ja muidugi tunned sa end seksikamalt, kui sul on pringid rinnad, aga oma keha tuleks õppida armastama sellisena, nagu ta looduse poolt loodud on.

 

Arvestades, et ka Eesti käivad igal aastal rindu kohendamas ligi paartuhat naist, on kindlasti selliseid naisi ka meie lugejate seas, kel isiklik kogemus olemas, mida teistega jagada. Ootame teie arvamusi ja kommentaare meie kommentaariumi, kas rinnasuurenduse operatsioon on väärt kaalumist või kahetsemist ning kuidas suuremad rinnad on sinu elu muutnud?