Hiljuti avaldatud uurimuses näidati, et silmade vasakule-paremale liigutamine võib mälu paremini tööle panna ning aidata tõelisi mälestusi võltsidest eristada. Hiljuti avaldatud uurimuses näidati, et silmade vasakule-paremale liigutamine võib mälu paremini tööle panna ning aidata tõelisi mälestusi võltsidest eristada. Silmade üles-alla liigutamisega sarnast efekti ei kaasnenud. Silmade vasakule-paremale liigutamine võib mälu aidata seetõttu, et mõlema silma spetsiifiline liigutamine haarab samaaegselt kaasa nii parema kui vasaku ajupoolkera. Juba 30 sekundilisest silmade liigutamisest piisab, et meenutada näiteks, kuhu sai jäetud rahakott, vahendab aripaev.ee. Manchesteri ülikooli teadlane Andrew Parker selgitas: „Tihtipeale ei suuda me meenutada, kas tegime tõepoolest midagi või ainult mõtlesime selle asja tegemise peale. Näiteks: kas ma panin ukse lukku või ainult kujutasin ennast ette ust lukku panemas?” Silmade vasakule-paremale liigutamine võib aidata mälestuste päritolu selgitada. „See võib olla oluline just sellistes olukordades, kus me pole päris kindlad, mida sai täpselt öeldud või tehtud. Meie töö näitab, et tõelisi mälestusi saab võimendada ja võltsmälestusi taandada,” ütles Parker. “Mõnede uurimuste põhjal töötab selline nipp vaid kindlat tüüpi mälestuste korral, mis sõltuvad parema ja vasaku ajupoolkera vahelistest seostest.”, selgitas Parker. Uurimus avaldati ajakirjas Brain and Cognition. Tegemist on järjekordse tõendiga selle kohta, et mälestused on mingil moel silmadega seotud. /Toimetas Liisi Truu/
Kaia Triisa ja Koit Toome — FOTO: Kaia Triisa/Instagram Seltskonnauudised IMEARMAS VAATEPILT: KOIT TOOME poeg läheb iga päevaga üha enam oma isa nägu
mees ja naine kohtingul — FOTO: 123rf.com Suhted ja seks 7 KÜSIMUST, mida mehelt esimesel kohtingul küsima peaks
Mis on psühhobiootikumid ja miks sa peaksid neist teadma? — FOTO: Serenita Sisuturundus Mis on psühhobiootikumid ja miks sa peaksid neist teadma?
Puhitus ja IBS - miks seda just naistel rohkem esineb? — FOTO: Biocodex Sisuturundus Puhitus ja IBS – miks seda just naistel rohkem esineb?