KUIDAS MUUTA END MEELDIVAKS inimeseks?

KUIDAS MUUTA END MEELDIVAKS inimeseks?
Shutterstock

Kuigi on teada tõde, et kõigile ei pea ega saagi meeldida, tuleb meil see tõetera aeg-ajalt peast visata ja end me enese huvides siiski meeldivaks teha, olgu siis tegemist kas uude seltskonda sulandumise või ihaldatud ametikohale kandideerimisega. Kui sina ei tunne end selles osas veel kui kala vees, võid kiirelt läbida meeldimise meistriklassi!

Jäljenda inimest, kellega sa suhtled
Seda tehnikat nimetatakse peegeldamiseks, mis tähendab teise poole käitumise, kehakeele, hääletooni, näoilmete, žestide ja vaatenurkade jäljendamist. Kui vastaspool paneb jala üle põlve, paned ka sina jala üle põlve. Kui teine räägib aeglaselt, tõmbad sinagi oma tempo alla. Teadustöödes on kindlaks tehtud, et matkimine soodustab meeldimist. Veeda rohkem aega inimeste seltsis, kellega tahaksid lähedaseks saada. On teada, et inimestele kipuvad meeldima need, kellega juba tuttavad ollakse. Selle fenomeni kinnituseks tutvustasid Pittsburghi ülikooli psühholoogid psühholoogiatudengitele nelja naist. Iga naine tuli erineval ajal klassi ette. Kui katse läbiviijad meestudengitele nelja naise fotosid näitasid, täheldati meestes suuremat huvi nende naiste vastu, keda nad olid klassis varem näinud – isegi, kui nad ei olnud ühegagi naistest suhelnud.

Tee komplimente

Omadussõnu, millega sa teisi kirjeldad, seostavad inimesed sinu endaga. Seda nähtust nimetatakse iseloomujoonte spontaanseks ülekandmiseks. Raamatu ”Õnneprojekt” autor Gretchen Rubin kinnitab: ”Mida iganes sa ütled teiste kohta, seostub sellega, mida teised sinust arvavad.” Nimetades kedagi siiraks ja südamlikuks, peetakse selliseks ka sind ennast. Paraku kehtib ka vastupidine: kui sa kedagi pidevalt tagaselja halvustad, hakatakse ka sind ennast nende negatiivsete omadustega seostama.

Väljenda positiivseid emotsioone

Kui inimesed on tugevalt mõjutatud teiste tujudest, nimetatakse nähtust emotsionaalseks nakkuseks. Vastavalt Ohio ülikooli ja Hawaii ülikooli teadustööle tajume alateadlikult meid ümbritsevate inimeste emotsioone. Uuringu autorid väidavad, et kuna jäljendame vaistlikult teiste liigutusi ja näoilmeid, paneb see meid nendega ka samalaadselt tundma. Kui sa tahad, et teised su ümber rõõmsad oleksid, anna endast parim, et positiivseid emotsioone jagada.

Ole avatud ja asjatundlik

Princetoni ülikooli psühholoogide teooria väidab, et kui oled enda meelest lahke, pingevaba ja sõbralik, peavad teisedki sind usaldusväärseks. Kui tundud olevat kompetentne – näiteks kui sul on hea haridus või kõrge ametipositsioon –, kaldutakse sind austama.

Näita aeg-ajalt ka oma vigu

Silmas pidades Pratfalli ehk äparduste efekti, meeldid sa inimestele mõne vea tegemise järel rohkem – kuid seda vaid siis, kui nad arvavad, et oled asjatundlik ja pädev. Oma ebatäiuslikkust paljastades tundud end ümbritsevate keskel sümpaatsema ja haavatavamana. Keegi meist pole veatu!

Rõhuta ühiseid väärtusi

Meid tõmbab nende poole, kes on meiega sarnased. Seda tuntakse juba ammu ”sarnane tõmbab sarnast” efektina ehk me tunneme end mugavalt kaaslaste seltsis, kel on meiega samalaadsed hoiakud näiteks seksi- või poliitikateemadel. Huvitaval kombel on leitud, et inimesi ei ühenda mitte ainuüksi positiivsed, vaid ka negatiivsed isikuomadused.

Juhuslik puudutus

Ebateadlik puudutamine tähendab kellegi puudutamist nii, et nad seda ei märkagi. Tüüpilisema näitena võib tuua seljale patsutamist või käsivarre müksamist, mis paneb inimesi sinu suhtes sümpaatiat tundma. Mississippi ülikooli ja Rhodose kolledži ühine katse uuris puudutamise mõju jootraha andmisele restoranis. Selle käigus paluti mõnedel ettekandjatel klientidele raha tagasi andes põgusalt nende kätt või õlga riivata. Tuli välja, et kliente puudutanud ettekandjad said suuremat jootraha kui teised, kes füüsilist kontakti ei lisanud!

Naerata!

Ühes Wyomingi ülikoolis läbi viidud uuringus vaatas sadakond naistudengit teise naise fotosid neljas eri poosis: naeratav nägu avatud kehaasendis; naeratav nägu suletud poosis; mittenaeratav ilme avatud asendis ning mittenaeratav nägu suletud poosis. Tulemused tõestasid, et enim meeldis naeratav naine, olenemata tema kehaasendist.
Võib veel lisada, et ühe uuringu järgi aitab esmakordsel kohtumisel naeratamine sind paremini meeles pidada.

Naerta Julia Robertsi eeskujul- just nii lummav see ongi!
Võta teist sellisena nagu ta tahaks end näidata
Inimesed soovivad, et neid nähtaks sellistena, kelleks nad end ise peavad. Seda fenomeni nimetatakse enesetõestamise teooriaks. Me kõik soovime kinnitust oma seisukohtadele, olgu need siis positiivsed või negatiivsed.
Teadustöödest on välja tulnud, et need, kes endast hästi arvavad, eelistavad inimesi, kes neist samuti hästi mõtlevad, samal ajal kui endast halvasti arvavad inimesed eelistavad kriitikat. Huvitavat tõika võib selgitada asjaoluga, et inimesed eelistavad suhelda nendega, kelle tagasiside klapib nende identiteediga.
Nii mõnedki uuringud kinnitavad, et kui ümbritsevate arvamus ühtib meie endi arvamusega, sujub nendega suhtlemine ladusamalt – kui tunneme, et meid mõistetakse, on lähedus kiirem tekkima.

Jaga mõnd saladust

Enese avamine võib olla üks parimaid suhte üles ehitamise tehnikaid. Uuringus, milles osalesid mitmed New Yorgi, California, Santa Cruzi ja Arizona ülikoolid, jagati tudengid paaridesse, et nad 45 minuti jooksul teineteist tundma õpiks. Katse läbiviijad esitasid osale tudengipaaridest rea küsimusi, mis muutusid aina sügavamaks ja isiklikumaks. Näiteks küsiti ”Milline on su suhe oma emaga?” Teistelt paaridelt küsiti pealiskaudsemaid küsimusi stiilis ”Milline on su lemmikreisisihtkoht ja miks?”
Eksperimendi järel tundsid sügavamatel teemadel vestelnud tudengid teineteisega suuremat lähedust, kui need, kes olid harrastanud pelgalt small talk’i.
Proovi seda tehnikat kellegagi tutvudes. Näiteks võid alustada lihtsate küsimustega (nagu viimane film, mida kinos vaatamas sai käidud), kuni jõuad isiklikumate teemadeni (näiteks kes on vestluskaaslasele elus olulised inimesed). Kellegagi sedavõrd intiimset infot jagades tunneb teine pool sinuga lähedust ning soovib end tõenäoliselt ka hiljem sulle avada.

Näita, et suudad saladusi hoida

Inimesed hindavad oma suhetes kõrgelt nii usaldusväärsust kui usaldust. Suzanne Degges-White Põhja-Illinois’ ülikoolist kirjutab veebilehel PsychologyToday.com: ”Usaldusväärsus koosneb mitmest komponendist: ausus, truudus ja lojaalsus, kuid sõprussuhetes on neist kõige olulisemaks ausus ja truudus.”

Kasuta oma huumorimeelt

Olenemata sellest, mida inimesed oma ideaalsest sõbrast või romantilisest partnerist arvavad, on huumorimeel eluliselt tähtis. Teadustööd on leidnud, et kasutades algusjärgus oleva tutvuse käigus nalja ja naeru, paneb see uue tuttava sinust rohkem lugu pidama. Lisaks tekib kiiremini ka romantiline kiindumus.

Lase teistel endast rääkida

Harvardi uuringutest ilmnes äsja, et endast rääkimine on samavõrd nauditav nagu toit, raha ja seks. Teisisõnu, lubades kellelgi oma eluseikadest rääkida, selle asemel et endast lobiseda, jätad teisele poolele teie suhtlusest parema tunde.

Ole haavatav

Jim Taylor San Francisco ülikoolist väidab portaalis PsychologyToday.com, et emotsionaalne avatus või selle puudumine selgitab, miks kaks inimest omavahel klapivad või siis vastupidi, ei klapi. ”Emotsionaalse avatusega kaasnevad riskid nagu haavatavus ning teadmatus, kas sellist emotsionaalset paljastust aktsepteeritakse ja vastatakse samaga või ignoreeritakse ja halvustatakse.”
See võib end ära tasuda – nimelt nähtub uuringutest, et väljendusjulgus ja avatus on ideaalsete partnerite puhul oodatud ja olulised omadused olenemata sellest, kas tegemist on romantilise suhte või sõprusega.

Käitu, nagu ta meeldiks sulle

Juba mõnda aega on psühholoogid rääkinud fenomenist nimega ”vastastikune meeldimine,” mis tähendab, et kui me arvame, et meeldime kellelegi, kaldub temagi meile meeldima. Kui eeldame end kellelegi meeldivat, käitume temaga soojemalt, suurendades seeläbi võimalust, et me talle tõesti meeldime. Seega, isegi kui sa ei ole päris kindel, mida vestluskaaslane sinust arvab, käitu nagu ta meeldiks sulle – ja suure tõenäosusega meeldid sa ka talle.