Reklaam sulgub sekundi pärast

MA EI MÕISTA, miks mu naine vajab teiste meeste tähelepanu!

Buduaar

lugejakiri

Kirjutan teile kui naisteajakirjale ja naiste hingeelu mõistjatele. Mu küsimus on, miks on vaja naisel meessõpru, kui tal on mees olemas?

MInu naine võtab Facebookis sõbraks inimesi, keda ta ei tunne ega pole kunagi elus näinudki ja chatib nendega ning saadab oma pilte. Õnneks küll mitte alasti pilte, aga ikkagi, milleks on seda vaja? Kui vaadata, kes tema pilte ajajoonel like’ivad, siis on need valdavalt mulle võõrad mehed. Eriline tõmme on tal kuulsate Eesti meeste poole- võimalik, et saadab ka ise neile kutseid. Ühe tuntud mehega on ta suhelnud juba poolteist aastat- kurdavad üksteisele oma elumuresid ja on naise sõnul lihtsalt netisõbrad ning väidetavalt kohtunud ei ole. See mees aeg-ajalt esineb suhteteemadel ja on väidetavalt minu naisest ka ükskord lava peal rääkinud ja toonud näiteks kui oma tuttava naise, kelle mees ei mõista teda ning naine peab otsima mõistmist ja tähelepanu mujalt. Kas see on see, mida ta teistele meestele räägib? Ja kui ma nii s.tt mees olen, siis ütle seda mulle ja koli välja! Kui ma naiselt küsin, et miks on talle nii oluline suhelda teiste meestega, siis ta ütleb, et see on ju täiesti süütu ja ta ei seksi ega kohtu nende meestega ja ta armastab ainult mind. Et need teised on lihtsalt sõbrad. Mis krdi sõbrad??? Ma saaksin aru, kui tegu oleks lapsepõlvesõpradega, aga ta võtab selliseid sõpru enda ellu pidevalt juurde ja mis peamine- kulutab mõttetult aega ja energiat selle peale.
Minu mõistus ütleb nii, et kui sa ei ole rahul on partneriga, siis püüa seda suhet korda teha või vaheta see partner välja.
Mina olen püüdnud juba mõnda aega seda suhet korda teha, saamata ise aru, mida mina valesti teen. Naine ei avane, ütleb, et pole midagi korda teha, sest kõik on väga heas korras. Me seksime tihti, käime teatris ja õhtusöökidel ja ütleme üksteisele ilusaid sõnu ning näiliselt ongi kõik korras. Kui seda ei oleks, siis ma oleks ammu lahku läinud. Naine jätab mulle minust mulje, justkui ma olen mingi imelik ebakindel mees kes põeb mõttetute asjade pärast, aga kas need on ikka mõttetud? Minu meelest on selline energiaraiskamine mõttetu, kui kulutad pool päeva internetis suvaliste inimestega suhtlemiseks. Ma pakun talle nii materiaalselt kui seksuaalselt kõike, mida ta tahab. Ta ei pea mitte millegi pärast muretsema, tema auto on pestud ja alati tangitud, krediitkaardil pole siiani raha otsa saanud ning saab tegeleda nii palju oma hobidega kui soovib. Korra nädalas käib meil koristaja, seega isegi suuremat koristamist ei ole tal vaja kodus teha. Kohati jääb selline mulje, et võib olla ongi probleem selles, et tal on liiga palju vaba aega. Samas ta ei taha tööle minna ja ma ei saa ju sundida teda kuskile kogu päevaks naeruväärse raha eest istuma saata. Ja kokkuvõttes ei istu ta niisama kodus vaid ikka tegeleb enesearenguga omal moel- ta eesmärk on saada fitnessi Eesti meistriks, suur osa ajast kulub tal trennile. Ma olen talle sellel teekonnal kogu aeg toeks olnud ja see kõik ei ole sugugi odav lõbu. Mul on mõned sõbrad, kellega tekib siin tahtmatult võrdlusmoment- ka nemad ei suuda truult elada ja otsivad vaatamata õnnelikule pereelule kõrvalt seikluseid. Kas mul on aeg alla anda ja tunnistada, et olen samasuguse naise otsa sattunud? Kas paljud naised on ka samasugused seiklejad? Buduaarile R