Ohhoo, mis see on – oomega-3?

Küllap oled tähele pannud telereklaami, kus räägitakse midagi tervisele kasulikust oomega-3st? Mida see kreeka tähestikku viimasest tähest ning numbrist koosnev kombinatsioon tegelikult tähendab, jääb aga tihtilugu arusaamatuks.

Oomega-3 on maakeeli öelduna kogum rasvhappeid, mida vajame organismi normaalseks kasvuks ja arenguks.
Kõige lihtsamalt oomega-3 rasvhapete ehk n-3-rasvhapete olemust sõnastades võib öelda, et nad on organismile kasulikud rasvad, sest nende peaülesanne on aidata veresoonkonnal ja ajul paremini funktsioneerida. Nad alandavad vererõhku ja vere kolesteroolisisaldust ning muudavad veresoonte seinu elastsemaks maandades sellega südameveresoonkonna tõbedesse haigestumise riske.

Abi on oomega-3 rasvhapetest ka põletikuliste reaktsioonide leevendamisel ja nahaprobleemide korral. Ka närvisüsteemi normaalseks arenguks on need happed eluliselt vajalikud. Naistel tasuks jälgida, et raseduse lõpukuudel ja lapse esimestel eluaastatel ei jääks ema ja lapse menüüst oomega-3 rasvhapetest vajaka. Vastasel juhul kõrgeneb lapsel allergiate tekke oht ning oomega-3 rasvhapete vaegus kasvatab emal endal rinnavähi riski.

Sünnitusjärgset depressioonigi seostatakse lapseootuse ajal kujunenud oomega-3 rasvhapete puudulikkusega organismis, mis rinnaga toitmise ajal veelgi süveneb.

Kuid on veel üks rasvhape – oomega-6

Tegelikult on meile asendamatu üks teinegi rasvhape, oomega-6 rasvhape, millest inimesed pahatihti kuulnudki pole.
Peamine erinevus nende kahe rasvhappe vahel on see, et suur kogus oomega-6 rasvhappeid suurendab organismis põletikuriske, oomega-3 seevastu võitleb haiguste vastu.

Et oomega-6 ja oomega-3 käituvad meis vastanditena, on tähtis hoida nende suhet organismis tasakaalus, sest balansseeritud koostoimel need rasvhapped hoopis leevendavad valu ja põletikke, stimuleerivad lihaste ja liigeste taastumist, lihaskasvu ja kiirendavad rasvapõletust.

Teadlased on kindlaks teinud, et enneaegsete laste emade organismis on üsna tihti tõusnud oomega-6 ja alanenud oomega-3 rasvhapete sisaldus. Kui süüa oomega-3 rasvhappeid sisaldavaid toite, on võimalik rasedust pikendada paarist päevast nädalani.

Paraku pole tänapäeval inimeste toidulaud tasakaalus ning nende hapete suhe on organismis paigast ära, sest kaasaegsest söögipoolisest puuduvad oomega-3 rasvhapped pea täielikult, samas kui kõik taimsed rasvad, mida üha enam tarbitakse, sisaldavad aga küllaldaselt oomega-6 rasvu.

Kalast on kasu

On paradoksaalne, et kuigi oomega-3 on inimorganismile asendamatu, ei suuda meie keha seda ise toota, mistõttu tuleb väärt rasvhapped omandada igapäevasest toidust. Päevas peaks organismile andma ühe grammi oomega-3 rasvhappeid, mille saame juba kõigest sajast grammist kalast.

Neil, kes söövad rasvast kala vähemalt kaks korda nädalas, kahaneb äkksurma oht üle 50 protsendi, võrreldes nendega, kes tarbivad kala vaid korra kuus. Eriti kasulikud on lõhe, heeringas ja forell.

Hea uudis on seegi, et kalades peituvaid rasvu pole vaja peljata, sest neid omastab keha kergelt ning kaal nende arvelt ei tõuse. Kel soodumus kõrgenenud kolesteroolile, võiks eelistada rasvavaesemaid uimelisi nagu räim, haug ja ahven.

Piisava oomega-3 doosi saamiseks tasuks lisaks kalale süüa regulaarselt mune ning võtta ka linaseemne- ja kalamaksaõli. Viimane on võtmefiguur südame ja veresoonkonna haiguste ennetamisel ning ravil.

Kalamaksaõli ebameeldiv mekk on tänaseks minevik, sest nüüdisaegsetele kalamaksaõlidele on lisatud erinevaid maitseid, näiteks sidrunimaitset, mis õli manustamise isegi lastele meeldivaks peaks muutma.
Oomega-3 rasvhappeid leiame ka mandlites, kreeka pähklites ja puuviljaseemnetes.

Taimeõlidest tasuks eelistada külmpressitud oliiviõli, milles pole küll pea üldse oomega-3 rasvhappeid, kuid ta on siiski tervislikum kui ülejäänud taimeõlid, sest ei suurenda organismis oomega-6 koormust.

/Liis Bekker/