Tervislik toitumine Hiina moodi

Tervislik toitumine Hiina moodi

Eestlane on harjunud sööma siis, kui kõht tühi ja seda, mida hing ihaldab. Kahjuks pole selline teguviis kuigi tervislik ega menüü tasakaalustatud. Hiina meditsiin põhineb tõdemusel, et inimene on terve siis, kui tema organismis valitseb tasakaal. Säärast harmooniat on võimalik saavutada toiduvaliku kohandamisega oma keha iseärasuste ja ümbritseva keskkonnaga.

Eestlane on harjunud sööma siis, kui kõht tühi ja seda, mida hing ihaldab. Kahjuks pole selline teguviis kuigi tervislik ega menüü tasakaalustatud. Hiina meditsiin põhineb tõdemusel, et inimene on terve siis, kui tema organismis valitseb tasakaal. Säärast harmooniat on võimalik saavutada toiduvaliku kohandamisega oma keha iseärasuste ja ümbritseva keskkonnaga.

Ühesugune dieet kõigile ei ole lahendus. Hiina arst soovitab ravimeid alles siis, kui toitumisharjumuste muutmine tervisemuret ei leevenda. Kuidas idamaine toitumine toimib, sellest juba alljärgnevalt.

Hiina meditsiinis on hea tervise aluseks normaalne seedimine, eelkõige mao ja põrna talitlus. Kui need organid töötavad hästi, suudab organism toidust kõik vajalikud ained omastada, isegi kui neid on vähe. Et seedimine korras hoida, tuleb eri aastaaegadel süüa eri toitu. Suvel soovitatakse tarbida jahedaid ning sügisel-talvel sooja andvaid toiduaineid.

Millised toiduained on soojendavad ja millised jahutavad?
Toiduained jagatakse soojendavateks ja jahutavateks selle alusel, kuidas nad mõjutavad meie keha soojaproduktsiooni – kas suurendavad või vähendavad seda.
Kuumadeks toiduaineteks loetakse praetud nuudleid, maapähkleid, šokolaadi, võid, kohvi, pipart ja tšillipipart.
Soojade toiduainete hulka kuuluvad veise-, lamba-, kalkuni- ja kanaliha, juust, sink, vorst, riis, pruun suhkur, mandariinid, virsikud, granaatõunad, aprikoosid ning vein.
Neutraalsed toiduained on oad, herned, kirsid, heeringas, porgand, lill- ja peakapsas, tomat, sealiha, munad, piim, mesi ja päevalilleseemned.
Jahedate toiduainete hulka kuuluvad mandlid, rohelised oad, kookospähkel, seller, redised, viinamarjad, tsitruselised, kala, roheline tee, õlu.
Külmad toiduained on banaan, pirn, kurk, tomat, krabid, krevetid ja teised mereannid.

Üldises plaanis on eelistatud hästi küpsetatud ja kergesti seeditav toit, hoiduda tuleb raskesti seeditavast või toortoidust ning väga külma toidu tarvitamisest. Talvel on kõige kasulikumad soojendavad, ergutavad ja toitvad toiduained. Pärast talvist pööripäeva soovitab hiina meditsiin organismi tugevdada täisväärtuslike ja taiste lihatoitudega. Külmad ja jahutavad söögid on talveperioodil suures koguses sobimatud, sest võivad tekitada mao ja põrna talitluse häireid, millest koguneb organismi ebasobiv niiskus ja lima. Sellega on omakorda seotud mitmed tervisehädad. Näiteks naiste seas populaarsed toortoidul põhinevad dieedid tuleks talvel ära jätta, sest keha vajab rohkem soojendavaid toite. Kevadel, kui maksa ja teiste seedeelundite aktiivsus suureneb, tuleks olla oma keha vastu hell.

Mis saab ekstreemsuste korral?
Siiski, kõike lõputult põske pista ei saa – tasakaal ja toidukoguste piiramine on hiina meditsiinis samuti väga oluline. Pigem soovitatakse süüa vähem, sest siis on toiduvalik mitmekesisem ja keha omastab kõik vajalikud vitamiinid-mineraalid. Liigse magusa ja rasvase toidu söömisel tekib organismis seesmine kuumus, mille väljenduseks on sageli akne ning erinevad mädanikud. Liiga sagedane külma iseloomuga toidu söömine (toortoit) põhjustab niiskuse ja lima kogunemist organismis, mis avaldub kõhulahtisuse ja rögaerituse tekkes ning naistel vooluse ilmumises. Ülesöömine mõjub halvasti põrnale ja maole, põhjustades kõhupuhitust, isutust, röhitisi ja kõhuvalu. Alatoitlus seevastu toob kaasa nõrkuse ja vastuvõtlikkuse haigustele. Raskesti seeditav toit hilisel ajal tekitab unehäireid ja soodustab lima kogunemist.

Kirjeldatud süsteem kattub paljuski lääne kultuurist tuntud kalorisisalduse arvestamise süsteemiga. Talvine külm nõuab lisaenergiat ja toitvamat söögilauda, et hea tervise säilitamiseks vajalikku soojust tekitada. Seetõttu paastutakse just kevadel ja suvel, mitte külmal ajal, ja soovitatakse süüa rohkem kergesti seeditavaid toite, vältida alkoholi ja piirata vürtside tarbimist.

Kairi Look
Buduaari arhiiv