14 SUVISE ILU VÄLJAKUTSET ja soovitused, kuidas nendega toime tulla

1. Puhasta nahka hoolikalt!

Olgugi suvine õhuniiskus nahale soodsa mõjuga, seisavad kaalukausi teisel poolel stressitegurid eesotsas päikesekiirguse ja õhusaastega, millega puutume kokku tänu väljas veedetavale rohkemale ajale. Seega on suvise nahahoolduse nurgakiviks näopuhastus, mis muutub teistest aastaaegadest ehk isegi olulisemaks, kuna soojaga higistame ja kanname nii näol kui kehal mitmeid päikesekaitsetoodete kihte. Nahka tuleks siis ka põhjalikult puhastada ja parim moodus selleks on topeltpuhastus. Jaapanist ja Koreast alguse saanud nahahooldusrituaal tähendab näo puhastamist kaks korda järjest ning vaatamata eelarvamustele ei ole tegemist tugevatoimelise, vaid delikaatse näopesuga. Esimeses etapis puhastatakse nägu õlipõhise näopesutootega, mis eemaldab ka meigi. Teise sammuna võetakse appi geel või mõni muu veepõhine näopuhastaja, milleks võib olla ka emulsioonilaadne puhastuspiim. Just viimane etapp viimistleb näopuhastusprotsessi ja toimib ka sügavpuhastavalt.

2. Ära liialda koorimisega.

Õhuke nahk on vastuvõtlik UV-kiirgusele, mistõttu tasuks koorimisega olla pigem ettevaatlik kui üliusin. Näo (ja ka keha) koorimises tasuks suvel teha paar muudatust: näiteks lükata koorimine õhtusse ning vahetada senine AHA-hapetega koorija välja klassikalise terakestega koorija vastu, kuna hapetega tooted võivad muuta naha tundlikuks päikesevalgusele.

3. Kaitse nahka rõivastuse ja päikesekaitsega.

SPF on suve olulisim märksõna! Ära lahku kodunt nahka kreemitamata, kasutades selleks laia spektriga päikesekaitsekreemi, mille SPF on 30 või rohkem. Ära unusta ka käsi, jalgu, kõrvu ja huuli. Päikesekaitsekreem on küll tähtsaim toode suvearsenali nimekirjas, kuid veendu, et see oleks nahahooldusrutiini viimane samm. Samuti ei maksa unustada kaitset iga paari tunni järel uuendada! Piisav kogus on pool teelusikatäit näole ja kaelale ning terve teelusikatäis käe või jala kohta alustuseks ning teist samapalju võiks kuluda kreemikihi uuendamisel. Sealjuures ei tasu maha kriipsutada alternatiivi tervislikult pronksjast jumest, mille saab päikesepuudri või isepruunistava kreemiga!

4. Toeta naha päikesest taastumist C-vitamiiniga.

C-vitamiin on tuntud nahka kirgastavate omaduste poolest, kuid nii mõnigi ei ole kursis selle heade mõjudega päikesekahjustuste vastases võitluses. Antioksüdantiderikas vitamiin ei sisalda ise küll päikesekaitset, aga aitab nahal taastuda päikese kahjulikest mõjudest ning tugevdab nahka. Suvise nahahoolduse oluline nüanss võiks olla C-vitamiini seerumi kuur, mis aitab vältida hüperpigmentatsiooni, parandab peente joonte väljanägemist ja soodustab kollageeni tootmist. Seega: paar tilka nahale näopuhastaja ja niisutava kreemi vahele!

5. Niisuta, kuid kergemalt.

Paljudel kipub niisutav kreem nii mõnelgi suveõhtul ununema. Nahk vajab aga niiskust ka praegu, sest hästi niisutatud nahk taastub paremini UV-kiirguse mõjudest ja suudab vastu seista keskkonna välismõjudele. Et nahaniisutus ei tunduks tüütu kohustusena, võib kreemi asendada näiteks pihustatava tooniku, hüaluroonhappe või termaalveega. Jahutavat-niisutavat spreid võib näole piserdada terve päeva jooksul, see ei ummista poore. Kuiva naha puhul võib toonikule lisaks kasutada ka näoõli või kergemat kreemi, kuid rasune nahk saab hakkama pelgalt näovee ja seerumi kombinatsiooniga. Kui nahk higist leemendama kipub, ei maksa palet puudriga koormata, vaid võta appi matistavad paberid. Viimased imavad kõrvetava kuumuse käes higi ja rasu, samas meiki rikkumata.

6. Kosuta keha pärast päikest.

Päikesekaitsekreemid kipuvad nahka kuivatama ning iseäranis karedusele kalduv ja ketendav nahk võib imada füüsikalised päikeseblokaatorid endasse, seega on ihu pärast päikesevõttu teinekord üle kuumenenud, õhetav ja kuivavõitu. Niisutamine tõstab naha kaitsevõimet ja aitab vähendada päikesekiirguse kahjulikku mõju. Toitev päevitusjärgne kreem pikendab ka päevituse püsimist. Kehaõli hoiab naha pehmena ning aitab nahaniiskust säilitada.

7. Kergem jumestus!

Vaheta talviselt tummised jumestuskreemid hingavama meigiarsenali vastu! Otsida tasuks ka märget „mittekomedogeenne“, mis tähendab poore mitteummistavaid koostisaineid. Proovi mitmetoimelisi ilutooteid, nagu toonitud niisutajad, BB- või CC-kreemid, mis niisutavad nahka, samal ajal peites kerge katvusega ebatasasusi. Boonuspunktid SPF-iga varustatud koostiste eest!

8. Kauakestev huulelakk ja veekindel ripsmetušš.

Lükka oma kreemjas huulepulk sügist ootama ja kanna huultele midagi, mis jääks püsima, nagu näiteks kauakestev matt huulelakk, mis annab loomuliku väljanägemise. Proovi ka oranži, punast või roosat tooni, et saavutada suvine särtsakus! Et mitte jätta muljet nn „määrdunud pandasilmadest“, lisa meigikotti usaldusväärne veekindel ripsmetušš, mis jätab silmameigi veatuks ka pärast suplust.

9. Vähenda sooja veel all ligunemise aega!

Nii mõnigi meist tunneb treeningu, rannapäevade ja tavalise suvise higistamise vahel vajadust käia duši all rohkem kui kord päevas. Nahaeksperdid soovitavad duši all käia lühidalt, neli kuni viis minutit korraga. Liigne dušš või ülearu kuumas vannis mõnulemine võib põhjustada naha liigset kuivamist, ja isegi suvist ekseemi.

10. Villiplaastrid käekotti!

Nüüd on õige aeg kanda rihmikuid ja sandaale, kuid sissekäimata jalatsid võivad tekitada ville. Klassikalised riide- või kileplaastrid ei ole jalga tohterdades parim valik, kuna haav on avatud õhule ja seetõttu ka nakkustele ning tihti hõõrdub tavaline plaaster nahalt ära, nii et käepärast tuleb hoida mitut plaastrit. Appi tulevad spetsiaalsed villiplaastrid, mis tekitavad nahale justkui teise kihi ja polsterduse, mistõttu ei põhjusta vill jalatsiga kokku puutudes enam valu.

11. Enneta jalapaksendeid ja kannalõhesid!

Paljajalu ja plätudega kõndimise hooajal vajavad ka jalad rohkem hoolt. Unusta jalgade raspeldamine ning eelista pigem jalakoorijat, mis eemaldab surnud naharakud ja teeb naha siledaks. Igapäevane jalapesu ja kreemitamine hoiavad naha suvelgi elastsena, kuid meeles tasub pidada, et varbavahed tuleb küll hoolikalt kuivatada, kuid mitte kreemitada. Küüntele kauni kuju andmiseks ära lõika varbaküüsi liiga lühikeseks, et küüs ei kasvaks küünenaha sisse ega põhjustaks seeläbi põletikku. Aeg-ajalt tõsta jalad kõrgemale – näiteks seinale või kõrgemale padjale, et soodustada vereringet ja lihtsalt lõõgastuda.

12. Hellita ja hoia juukseid.

Päike kurnab ka juukseid ja mitte ainult kuivatava päikese näol – tõenäoliselt pesed kiharaid nüüd sagedamini kui talvel. Seega peida kaugemasse kapinurka intensiivselt puhastavad šampoonid ning mine üle õrnematele ja niisutavamatele toodetele. Kuivi juukseotsi poputa juukseõli, seerumi, juustessejäetava palsami või üliniisutava juuksemaskiga. Tõhusaim viis juukseid suvel kaitsta on kanda peas mütsi või salli. Paljudes šampoonides ja palsamites sisaldub ka UV-kaitse, mis kaitseb juukseid kahjulike päikesekiirte eest. Et päike ja suplemine tuhmistavad juuksevärvi, võib otsida müügilettidelt värvi kaitsvaid ja toonivaid tooteid. Anna kiharatele soengutegemisest pisut puhkust! Sujuvalt ja hõlpsalt saad suvise look'i, kui pihustad ööseks juustesse soolaspreid ning seod kiharad patsi või krunni – hommikuks on peas kelmikad surfilained!

13. Sääred siledaks!

Karvade eemaldamise meetod tuleks valida vastavalt nahatüübile, karva paksusele ja tihedusele. Näiteks kui nahk on tundlik, ärritab sagedane raseerimine seda veelgi. Muidugi on võimalik kasutada ühes kehapiirkonnas raseerijat, teises epilaatorit. Kui kasutad raseerimiseks ühekordset žiletti, on soovitatav raseerida õhtul, sest magades paisuvad jalad kergelt ning turse tõttu võib karvu olla keerukas eemaldada naha lähedalt, seega pole lõpptulemus just kõige siledam. Hommikune raseerimine võib naha kergelt kipitama panna kui seejärel merevees ujuda. Enne raseerimist võiks lasta nahal duši all veidi pehmeneda, kuid seevastu pole raseerimisjärgne kuum vann soovitav – raseerimine avab nahapoore ning võib tekitada mikrolõhesid, vannis ligunedes aga võivad nende kaudu organismi siseneda mikroobid.

Kiireks karvaärastusmeetodiks on ka keemilised depilatsioonivahendid: kreemid, geelid, vahud. Kreemis sisalduv keemiline aine kahjustab karva keratiini ja põhjustab karva murdumise nahapinnalt. Suhkruvaha depilatsioon eemaldab kehakarvad koos juurte ja surnud naharakkudega. Suhkruvaha on veega pestav ja sobib kasutamiseks käsimeetodil – karvade eemaldamiseks ei lähe vaja pabereid ega spaatlit. Suhkruvahaga tundub karvaeemaldus vähem valulik kui tavalise vahaga, sest pasta haakub ainult karva, mitte naha külge.

Epilaatoreid on mitut tüüpi – mehaanilised (klassikalised) ning laser- ja fotoepilaatorid. Varem oli pikaajaline karvade eemaldamine saadaval ainult ilusalongides, kuid tänu moodsale tehnoloogiale saab professionaalse kvaliteediga protseduure teha nüüd ka koduse fotoepilaatoriga, mis eemaldab karvad sama tõhusalt kui võimsad dermatoloogilised seadmed ilukliinikutes. Kes on valu suhtes tundlik, võiks valida jahutuselemendiga mehaanilise epilaatori, kuid kui nahk on väga õrn ja karvade tõmbamine põhjustab palju valu, on just fotoepilaator mõistlik valik.

14. Leevendust sääsepunnidele.

Igatsetud suve soovimatuteks kaaslasteks on paraku sääsed. Olgugi, et kihelevad kublad nahal võivad hulluks ajada, ei maksa kiusatusele järele anda ja sügelevaid kohti katki kraapida, sest see tekitab põletikuohu. Kihelust ja nahaärritust vähendavad sääsehammustuste leevendamise pihustid ning aaloegeelid. Abiks võivad olla ka allergiavastased käsimüügiravimid. Kuna sääski meelitab muuhulgas ka higilõhn, hoolitse selle eest, et su keha oleks puhas.

• Lahedat lugemist

KAS JUHTMETA kõrvaklapid saavad pakkuda kõrget helikvaliteeti?

• Lahedat lugemist

HUAWEI ÜLLATAB! Nova Y70 ja nova Y90 mobiiltelefonide erinevused