ÄKKI PEAKS palkama…stilisti?

Kui avaliku elu tegelased ja meediamaastik teeb stilistidega tihedalt koostööd, siis täna pöördub nõu saamiseks stilistide poole ka üha rohkem inimesi, kes avalikkuse ees ei figureeri. Kristiine tõdeb, et stilisti abi kasutatakse järjest enam, sest hinnas on praktiline garderoob. „Inimesed mõtlevad järjest rohkem selle peale, kuidas vähendada üleliigseid asju ja milliseid riideid omavahel kokku sobitada.” Stilist viib ostlema Stilisti poole tasub pöörduda siis, kui inimene tunneb, et ei oska enam midagi selga panna või tal puudub teadmine, milline stiil ja värvid talle sobivad. Professionaalilt on hea nõu küsida ka siis, kui soovitakse oma garderoobi värskendada. Koostöö stilistiga võib olla erinevates vormides, palju sõltub kliendi soovidest. Üks tavalisemaid praktikaid on stilistiga kaubanduskeskuses kohtumine, kus käiakse paar tundi mööda poode ja proovitakse sobilikke komplekte, eesmärgiga selgitada välja, milline stiil sobib kehaehitusega ja mida tasuks vältida.  

“Stilisti poole tasub pöörduda, kui ei tea, milline stiil ja värvid sulle sobivad.”

Teine populaarsust koguv teenus on kohtumine kliendi enda kodus. „Kohtumise eesmärk on vaadata üle inimese garderoob, loobuda üleliigsetest asjadest ning jätta alles vaid praktilised riided, mida on kerge omavahel kokku sobitada. Loomulikult lähtume inimese kehaehitusest,” selgitab Kristiine võimalusi ja lisab, et kohtumiste hind sõltub teenusest ning lisainfot saab personaalselt e-kirja või sotsiaalmeedia kaudu kontakteerudes. Tööd ekraanikangelaste seljas Kristiine töövilju võib silmata argiõhtuti teleekraanil. Noor naine teeb stilistikat populaarse „Õhtu” saatejuhtidele. Koostöö sai alguse toredast juhusest ja kiirest reageerimisest. „Elasin sel hetkel veel Tartus ja olin Lõunakeskuse stilist, kuid osalesin ka eriprojektides. Just oli alustanud saade „Hommik” (Kanal2 eetris olnud „Õhtu” saate eelkäija – toim), kui mulle äkitselt helistati ja öeldi, et saatesse on kiiresti stilisti vaja, kas olen valmis proovima. Kuna ma ei olnud veel teles stilistikat teinud ja see tundus väga põnev, mõtlesin proovida. Ja siin ma nüüd olen – tänaseks on proovimisest saanud kolm väga põnevat aastat ja töö on mind toonud Tartust Tallinnasse,” muljetab naine. Kombineerimine kui kutsumus Teekond stilistikani oli Kristiinel võrdlemisi pikk, kuid täis äratundmist. „Õppisin ajakirjandust ja kommunikatsiooni, kuid tundsin teisel kursusel suur rahutust, et tegemist ei ole ikka päris minu alaga.” Karjäärinõustajast emaga vesteldes jõuti järeldusele, et huvipakkuvamad on loomingulised ja praktilise väljundiga tegevused. Juba siis andis Kristiine sõpradele ja tuttavatele paralleelselt moenõu ja nautis riiete sobitamist. Koos emaga õppimisvõimalusi uurides jõuti Eesti Kunstiakadeemia kujunduskunsti erialani, ent väljavaade tööturul tekitas kõhklusi. „Sisemuses jäi ikkagi kripeldama tõdemus, et just seda tööd teeksin ma hingega. Niisiis alustasin hoopis Rahvaülikooli kursustest, sain Tartus ühe stilisti juurde praktikale ja pärast ka tema assistendiks. Sealt edasi kutsus Tartu Lõunakeskus mind stilistiks ja vahepeal alustasin ka Eesti Kunstiakadeemias kujunduskunsti õpingutega,” võtab naine oma teekonna kokku. Kuna väikese Eesti moemaastikul on stilistidena tuntud tegijaid omajagu, leiab Kristiine, et silma jäämiseks ja koostööpakkumiste saamiseks tuleb ka ise aktiivne olla, mitte vaikselt nurgas oodata. „Arvan, et alguses on väga oluline ka valmisolek osaleda vähemtasustatud projektides ning teha koostööd, olla julge ja nähtav. Mida rohkem praktikat ja kogemusi, seda kergem on koostööpakkumisi saada!” Tänaseks on Kristiine pea 10 aastat sõpradele ja tuttavatele moenõu andnud. „Ikka helistatakse ja saadetakse pilte, et kas riided, jalanõud või ehted sobivad ja mida võiks juurde lisada,” muigab naine. Ta usub, et stilistiks saamise teekond võib olla inimesiti erinev. „Mõni on sündinud talent ja vajab õppimiseks vaid praktikat, teine võib vajada rohkem teoreetilist tuge.” Julgustades lapsi sisehäält kuulama Igapäevane moe keskel toimetamine andis salamisi hoogu ka Kristiine unistusele oma brändist. Pärast talvepuhkust Gran Canarial, mil pere esimene laps oli saamas aastaseks ja teine kosus kõhus, otsustati koos mehega, et ammune unistus tuleb teoks teha. Eestisse tagasi jõudes läks asi täie hooga lahti ja suvel tuldi välja brändiga Haruu Kids. „Brändinimi haruu tuleneb hundist, kes on juba muistsete indiaanlaste ajast õpetanud oma sisehäält kuulama. Seda püüame järgida ka oma lastega ja julgustame kõiki lapsi Haruu riideid kandes oma sisehäält kuulama.” Kristiine peab brändi juures tähtsaks lugu, jätkusuutlikku mõtteviisi ja ausaid materjale, nii on lasteriided minimalistliku disainiga unisex mudelid, mis passivad selga nii õele kui vennale. „Nii saab vähendada raiskamist ja pikendada rõivaste kandmise elutsüklit,” avab ta üllast eesmärki. Just praktilisus on moemaailmas trend, mis jääb. Kodulehel on käimas ka MUSTA NÄDALA PAKKUMISED Vaata SIIT