Kahjustatud ripsmed ja kitkutud kulmud? 20 viga, millest hoiduda

Ripsmetuši kasutamise klassikalisteks apsakateks on vale pealekandmistehnika, harja edasi-tagasi „pumpamine“ ja õhumullide sissepääs vutlarisse, üle kolme-nelja kuu avatud olnud tuši jätkuv kasutamine, sõbrannadelt ripsmetuši laenamine, silmameigiga magamaminek ning liiga paksult ripsmetele kantud tušš, nii et see läheb tükki ja väljendusrikka pilgu asemel moodustuvad nn „karvased ämblikujalad“.

1. Veekindlad tušid kuivatavad ripsmeid

Eelnimetatud nimekirjale lisab ripsmetehnik ja koolitaja Carmen Palmiste veel veekindlate ripsmetuššide kasutamise. „Kes kasutab veekindlaid tušše, peaks veelgi rohkem tähelepanu pöörama ripsmete hooldamisele, kuna veekindlad tušid on ripsmeid kuivatavate omadustega ning tihti on neid keerulisem maha pesta,“ nendib Palmiste. „See tähendab aga tugevamat nühkimist ja survet ripsmetele.“ Niisutus on tema sõnul seega kõige olulisem. „Salongidest, kus pakutakse ripsmete lamineerimise ehk lashlift teenust, võib uurida, kas õnnestuks koju osta lashlift’i hooldavat losjooni – see on niisutavate omadustega ja aitab ripsmeid hoida,“ soovitab Palmiste.

2. Ettevaatust kogenematute ripsme- ja kulmutehnikutega!

Eestis ei ole ripsmetehnikutel vaja ametlikku, Kutsekoja väljastatud kutsetunnistust. Samuti ei vaja koolitajad koolitusluba. „See tähendab, et kohata võib erineva taustaga ripsmetehnikuid ning nende teenust valides tuleb olla eriti hoolikas – pelgalt kodulehtedel jagatava info põhjal otsust teha ei saa,“ jätkab Carmen Palmiste. „Pimesi soovitusi uskuda ei tasu, vaid kindlasti tuleks jälgida tagasisidet, küsida tehnikutelt nende väljaõppe kohta ning mis kõige olulisem: pärida, kui tihti nad end koolitavad.“ Minimaalne enesetäiendamine peaks Palmiste sõnul olema vähemalt kord aastas, ja seda iga ilueriala esindajal – ripsmetest küünteni. „Tehniku vastutada on klientidele kvaliteetse teenuse tagamine ning kursisolek pidevalt areneva valdkonnaga,“ lisab Palmiste. „Tehnikud, kes on läbinud vaid Youtube’i põhiseid koolitusi, ei oma laialdasi teadmisi ega tegele järjepideva täiendõppega. Tihti on seda näha ka nende portfoolio põhjal – kui kõik tööd on sarnased, võib see samuti viidata puuduvatele teadmistele.“

„Suurim apsakas, mis kulmude puhul võib juhtuda, on see, kui väheste kogemustega kulmutehnik eemaldab rohkem karvu kui vaja oleks,“ jätkab Wowbrow kulmustuudio asutaja, koolitaja ja kulmuekspert Kati Uustal. „Seeläbi kujuneb kulmude kuju ebavõrdseks ning kogu ilme muutub. Kuna kulmukarvade elutsükkel kestab 2–4 kuud, on taastumine pikk ja vaevaline protsess.“

3. Teenuseid pakutakse kehvades hügieenitingimustes

Juriidiliselt tohivad ripsmetehnikud ka kodus tööd teha, kui vastavad tingimused (eraldi tuba) on tagatud ning Terviseamet andnud kinnituse. „Kindlasti tasub ka salongides tähele panna, kuidas teenindus kulgeb,“ paneb Carmen Palmiste südamele, sest nii kodus kui salongis töötamise puhul leidub teenindajaid, kes hügieenitingimusi tõsiselt ei võta. „Kui klient lahkub ja järgmine võetakse kohe vastu, tasub mõelda, kas vahepeal jõuab ripsmetehnik puhastada pindasid, pintsette ja valmistada tuba uue kliendi jaoks ette,“ soovitab Palmiste. „Peamisteks ohtudeks on kanda pintsettidega edasi erinevaid silmahaiguseid nagu silmapõletik, blefariit jne. Nakkust saades tähendab see kliendile ravikulusid ja ripsmete eemaldamist, mis on hilisem rahaline väljaminek uue paigalduse näol.“

4. Liiga volüümikad ripsmepikendused

„Liialt raskete pikenduste korral võivad oma ripsmed hakata murduma,“ hoiatab Carmen Palmiste. „Paremal juhul vajuvad ripsmed silma ette, nii et pidevalt tundub, justkui oleks must joon silmade ees. Pidevalt liigset raskust saades ei jõua oma ripsmed taastuda/vahetuda ning hoolduse tulemus jääb hõredam. Raskematel puhkudel ei taastu oma ripsmed enam kunagi või jäävad väga lühikeseks, sest ripsmejuured on kahjustunud ega jaksa loomulikke ripsmeid enam pikaks kasvatada.“ Seega võiksid ripsmetehnikud anda julgemalt klientidele nõu ripsmete seisukorra kohta ning kliendid peaksid omakorda oma tehnikuid rohkem kuulama, mitte iga hinna eest suuremaid ja uhkemaid ripsmeid nõudma.

5. Allergial ja ärritusel tasub vahet teha

Peamised allergia sümptomid ripsmepikenduste puhul on silmalaugude paistetus, ketendus või sügelemine. „Tihti aetakse seda segamini näiteks silma punetusega, mis üldiselt on tingitud teipide või geelpatjade hõõrdumisest ning liimiaurude silma sattumisest ripsmepikenduste paigaldamisel,“ loetleb Carmen Palmiste. „Väga tihti on tulnud kliendid väitma, et neil on allergia, sest ripsmetehnikud on neile ise diagnoosi pannud. Hiljem selgub, et tegemist ei olnud allergia, vaid ärritusega, mis oli tekkinud teipide silma sattumisest või liimiaurudest.“ Kui tekib allergiakahtlus, on soovitatav alati arsti poole pöörduda ning teha vastavad testid. „Kindlasti ei tasu käia allergiate esinemisel jätkuvalt ripsmepikendusi paigaldamas või võtta enne teenust allergiaravimeid, sest allergiad ei kao kuhugi, vaid reaktsioonid muutuvad ajapikku ainult tugevamaks,“ rõhutab Palmiste.

6. Ripsmepikendusi ei tohi kodus ise ära katkuda

Kel tekib soov ripsmepikendustest loobuda, ei tohiks neid ise eemaldada. „Pikendusi nokkides on oht need ära kiskuda koos oma ripsmetega,“ hoiatab Carmen Palmiste. „Oma ripsmeid välja tõmmates võib vigastada karvasibulat, mis tähendab, et pesa, kus kasvavad ripsmed, ei ole suuteline uusi kasvatama.“

7. Ripsmepikenduste vale kodune hooldus

Et ripsmed paremini püsiksid, võiks neid regulaarselt pesta. „Kui meigid end igapäevaselt, tuleks ripsmeid pesta igal õhtul,“ annab Carmen Palmiste nõu. „Kui ennast ei jumesta, võiks ripsmeid pesta umbes kolm korda nädalas. Ülepesemine ei tee pikendustele head, kuna tekib oht neid liialt tihti nühkida. Abiks võib kasutada mõnd pintslit.“ Ka ripsmeharja tasuks igal nädalal pesta, et vältida mustuse kogunemist harja sisse. „Juukseid pestes ei tohi lasta palsami loputusveel joosta läbi ripsmete, sest nii nagu muudab palsam juuksed libedaks, teeb see libedamaks ka ripsmed,“ lisab Palmiste.

8. Ripsmepikenduste hooldusega ei maksa viivitada

„Mida kauem hooldusega venitada, seda suuremaks kasvab hoolduse hind või koguni uus paigaldus,“ jätkab Carmen Palmiste. „Teisisõnu: mida pikem on periood hoolduste vahel, seda rohkem ja kauem tuleb tehnikul ripsmeid täita. Kuna oma ripsmed vahetuvad pikendustega, annavad liimiühendused ajapikku järgi ja iga päevaga jääb ripsmepikendusi vähemaks.“

9. Koolutamine võib ripsmetele viga teha

„Lashlift ehk lamineerimine ei ole hooldav protseduur, vaid karva keemiline töötlemine, mille käigus lõhume esmalt ära karvasisesed disulfiidsed sidemed ning teise etapiga ehitame need üles,“ räägib KV Beauty ripsme- ja kulmutehnik Kristi Vähi. „Paraku ei õnnestu taastada kõiki sidemeid, mistõttu karva vastupidavus ei ole endine, vaid hapram. Kaasaegsed ja kontrollitud tooted (nt My Lamination, Lami Superbooster) on võimalikult õrnad ja sisaldavad ka ohtralt karva taastavaid ja hooldavaid komponente ning nendega saab maksimaalselt taastada karva tugevust, niiskustasakaalu ja neid lisaks keratiiniga toita. Paratamatult jääb karv aga veidi hapram, kui enne protseduuri.“ Seetõttu tuleks Vähi soovitusel vältida ripsmete mehaanilist hõõrumist ja võimalusel ka nn „ripsmed padjas“ magamist. „Kindlasti tuleks ripsmed hoida protseduurijärgsed neli tundi kuivad, kuni taastub loomulik rasukaitsekiht,“ lisab Vähi.

10. Valed tooted ja liigkiire lamineerimine

Ka lashlift’i puhul on soovitav esmalt vaadata teenusepakkuja varasemaid töid. „Hea tehniku tööd on puhtad; ripsmed on ilusti eraldatud, ripsmevahed ja lauäär on liimist, värvist jms puhas,“ loetleb Kristi Vähi. „Koolutus on ühtlane ja ripsmete otsad kenasti sirged. Lisaks ei ole ripsmed ebaloomulikult üle koolutatud. Teiseks võib alati küsida, mis brände ripsmetehnik kasutab.“ Vähi soovitab vältida kõikvõimalikke Aasia päritolu tooteid, mille koostis on teadmata ja kontrollimata. „Ka liiga lühike protseduuriaeg võib olla ohumärk,“ lisab Vähi. „Keskmine protseduuriaeg on umbes 1,15–2 tundi, sõltuvalt tehniku pädevusest ja kogemustepagasist.“

11. Ettevaatust mehaanilise ripsmekoolutajaga!

Oskamatul tegutsemisel mehaanilise koolutajaga võivad ripsmed kahjustuda ja murduda. „Kui mehaanilise koolutaja padi kulub, hakkab koolutaja ripsmeid lõikama,“ hoiatab Kristi Vähi. „Lisaks on oht käe vääratades endal ripsmeid koolutajaga välja tõmmata. Seetõttu soovitan alati võimalusel lashlift’i, mis õige tehnika korral tagab kauni tulemuse 6–8 nädalaks.“

12. Hormonaalsetest ripsmekasvuseerumitest võiks hoiduda

Ripsmehooldustoodete seas kohtab erinevaid seerumeid, mis lubavad kiiret ja märgatavat ripsmekasvu. „Paraku sisaldavad enamik ripsmekasvuseerumeid sünteetilist hormooni bimatoprost ehk prostaglandin (või selle analooge),“ tõdeb Kristi Vähi. „Bimatoprost on tegelikult glaukoomi ravim, mille kõrvaltoimena avastati, et see paneb ripsmed kiirelt kasvama. Prostaglandiidi baasil seerumid pikendavad ripsmete kasvufaasi ja panevad ripsmekarva rakud kiiremini paljunema, kuid selle tulemusena on karv paraku seesmiselt habras ja tühi.“

Selliste seerumite sagedane kõrvaltoime on veel lauääre tumenemine ja tundlikuks muutumine. Kristi Vähi on paljudel seerumit kasutavatel klientidel täheldanud punetavat lauäärt. „Lisaks võib tekkida ülemise lau allavaje, alumise lau rasvapadjakese degenereerumine, mis tekitab n-ö „uppunud silma,““ toob Vähi välja. „Seerumid „töötavad“ täpselt nii kaua, kui neid kasutada, misjärel taandub ripsmekasv oma tavapärasesse rütmi. Seerumite kasutamise pahupooleks on ka asjaolu, et ripsmed vahetuvad põhimõtteliselt korraga, mis toob kaasa tühjad, ripsmevabad kohad. Ka kasvavad ripsmed seerumiga ebanormaalselt pikaks, hakkavad lõpuks meenutama juuksekarva ja see ei ole enam ilus.“ Tihedust seerumitega Vähi sõnul väga ei saavuta, sest ripsmekarvasibulaid on just niipalju kui inimene sünniga kaasa saab. „Seerum äratab küll üles uinunud sibulad ja paneb karvad n-ö sunniviisiliselt kasvama, kuid soovitan siiski hormonaalsetest seerumitest hoiduda.“ Hormonaalsed seerumid tunneb ära kui otsida koostisest prost-tüvega nimetust.

13. Väiksem efekt – ohutum ripsmeseerum

Seerumid võivad olla valmistatud ka peptiidide baasil. „Peptiidid on suunatud karva niisutamisele ja toitmisele ning toetavad ripsmekasvu folliikuli tasandil,“ kirjeldab Kristi Vähi. „Peptiidide eesmärk on toetada karva kasvu, tugevdada karva seespidiselt ja hoida ära karva murdumist. Tõsi küll, tihti on peptiidsed seerumid kombineeritud prostaglandiidiga.“

Hooldavad ripsmeseerumid põhinevad vitamiinidel ja taimsete ekstraktidel või mineraalidel ning sisaldavad vitamiine ja aminohappeid. „Paljudes sellistes seerumites sisalduvad näiteks biotiin, pantenool või hüdrolüüsitud keratiin, mis toetavad ripsmete tervist, kasvu ja niiskustasakaalu ning kaitsevad ripsmeid välismõjutuste eest,“ jätkab Vähi. „Sellised seerumid võivad olla kas ripsmetuši harjakese või laineripintsliga ehk kantakse otse karvale või lauäärele. Niisugused seerumid on ohutud, kuid ei anna päris sellist efekti, nagu hormonaalsed seerumid.“

14. Töödeldud karvale looduslik õli ei sobi

Kristi Vähi sõnul on väga oluline ka ripsmete kodune hooldus. „Ripsmekarv – nagu ka juuksekarv – vajab kaitset välismõjutuste eest, niisutamist ja toitmist, iseäranis pärast keemilist töötlemist,“ toonitab ripsme- ja kulmutehnik. „Koduhooldusseerumit võiks kasutada minimaalselt kaks korda päevas ja ripsmetušši alla.“ Väga head seerumid on tema sõnul näiteks My Lamination Vitamin Home Care seerum ja Lami Super Boosteri Nutrilash, mõlemad niisutavad sügavuti ja viimane sisaldab lisaks ka hüdrolüüsitud keratiini. Vältida soovitab Vähi naturaalseid õlisid, sest näiteks riitsinus- ehk kastoorõli võib töödeldud karvale teha rohkem kahju kui kasu.

15. Liialt kitkutud kulmud

„Peamine viga, mida tehakse kulmude omal käel modelleerimisel, on kulmude ülekitkumine,“ räägib Kati Uustal. „Kulmujoon võib järjepidevalt omandatud kitkumise meetodit korrates kitsamaks muutuda. Teatud maalt võib olukord sedavõrd halvaks areneda, et kulmud ei hoia enam nii nagu vaja ning värvimistulemus mõjub lühiajaliselt.“ Keemilised värvid püsivad karvas Uustali kinnitusel 5–6 nädalat ning nahal 3–14 päeva, mida rohkem/tihedamalt on kulmukarvu, seda kauem säilib värvimistulemus.

16. Ületöödeldud kulmud

Kulmude lamineerimisel võib juhtuda, et tehnik hindab kulmukarvade paksust valesti ning seeläbi töödeldakse karv üle. „Karv muutub kuivaks, tõmbudes lokki/krussi, mis on visuaalselt lamineerimisele vastupidine tulemus,“ nendib Kati Uustal. „Halvimal juhul võib selline ületöötlemine lõppeda kulmukarvade väljalangemisega.“

17. Kulmude lamineerimist kodus harrastada ei maksa

Et protseduur oleks ohutu ning lõpptulemus vastaks ootustele, soovitab Kati Uustal jätta lamineerimine eksperdi hooleks. „Kuigi kaubanduses on müügil koduseks lamineerimiseks mõeldud tooteid, eeldab õnnestunud tulemus siiski baasteadmisi kulmude kujundamisest, näiteks nahatüübi ning kulmukarvade paksuse ja kasvusuuna tundmist,“ toonitab Uustal. „Sellest sõltub seerumite mõjuaeg ning modelleerimise suund.“

18. Kulmude pleegitamine jäta kulmutehniku tööks

Praegu on trendiks pleegitatud kulmud, mille saamiseks soovitab Kati Uustal samuti külastada kulmutehnikut, kel vastavalt soovitud lõpptulemusele on pleegitamiseks rohkem võimalusi. „Pärast pleegitamist on vajalik veel kulmude toonimine,“ lisab Uustal. „Kodus võib kulme pleegitada, kasutades näiteks blondi kulmuvärvi koos 3% vesinikuga, hoides värvisegu kile all 10–15 minutit. Siiski on koduse pleegitamise suurimaks ohuks toote sattumine nahale, mis võib tekitada punetust, naha tundlikkust ja halvimal juhul allergilist reaktsiooni.“

19. Püsimeik ei vabasta hoolitsemisest

Kulmude püsimeik on Kati Uustali kinnitusel parim variant klientidele, kellel oma kulmukarvad kas täielikult või osaliselt puuduvad. „Siiski tuleb paljudele üllatusena, et ka püsimeigi korral tuleb oma kulmukarvade eest ikkagi hoolt kanda ehk karvu regulaarselt toonida ja piirata,“ toob Uustal välja. „Nii mõnegi meelest on see püsimeigi miinuseks, kuna eeldatakse, et sel puhul on kulmud n-ö hooldusvabad. Samuti on soovitatav värskendada püsimeiki kord aastas.“

20. Liiga tumedad kulmud annavad kurja ilme

Hetkel on moes loomulikud kulmud, mis aga ei tähenda, et kulme ei piirata või toonita. „Kulme lihtsalt ei toonita enam nii tugevalt,“ rõhutab Kati Uustal. „See on rohkem stiili küsimus, kas klient soovib tugevamat ja graafilisemat lõpptulemust või heledamaid ja naturaalseimaid kulme. „Viimane variant muudab naise väljanägemise nooremaks. Tumedad kulmud tõmbavad fookust ebasümmeetriale ning võivad anda kurjema ilme.“ Uustal lisab, et veel on trendikas kammida kulmukarvad üles, kasutades kinnitamiseks fiksaatoreid ja andes kulmule seeläbi lopsakama ilme.

• Sisuturundus

Kas sa oled midagi kuulnud neurokosmeetikast?

• Sisuturundus

Chaga – vääriline vastane viirustele