EESTI NAISE PIHTIMUS: enesearmastus tõi soovitud kaalukaotuse

Kiire muutuse ja südametervendusterapeut Merlin Vask tõdeb, et paljude naiste suurim probleem on selles, et ei osata ennast ei väärtustada. See omakorda põhjustab mitmeid teisi muresid ja võib viia ka toitumisprobleemide ja soovimatu kaalutõusuni.

Merlin räägib avameelselt, kuidas tema toitumisprobleemid alguse said ja tema minapilti mõjutasid. „Olin suur magusaarmastaja ja minu jaoks oli korralikult täis pugitud kõht ja väike toidukooma mõnus tunne. Toitumine hakkas muret tekitama siis, kui mul tekkis soov kaalust alla võtta ja lõpuks ometi ilus olla, aga sain aru, et minu harjumused ei aita sellele kaasa. Toredast plaanist hakata dieettoite sööma, sai õige pea suuremates kogustes šokolaadi ja jäätise mugimine. Astusin rattale, kus muudkui alustasin ja jätsin pooleli, süüdistasin ja põlgasin ennast,“ meenutab ta.

Lapsesoov murdis mustrit

Tahtmine harjumuspärasest rattast välja astuda, saabus naise jaoks sooviga saada teine laps. „Teda ei tulnud ega tulnud. Kogesin emakaväliseid rasedusi ja raseduse peetumist, mille peale öeldi, et lootust loomulikul teel rasestuda ei ole. Minu jaoks oli loomulikul teel lapsesaamine aga väga oluline ja see soov juhatas mind ka arusaamiseni, et toit on ravim ja see, mida kehasse panen, mõjutab organismi toimimise protsesse.“ Merlin katsetas erinevaid meetodeid, loobus suhkrust, nisujahust, piimatoodetest ning proovis ka toortoitumist ja taimetoitlust, kuid oodatud last ei tulnud.

Toitumisharjumuste muutmisega saabus aga soovitud kaalulangus, kuid igatsus vanade tuttavate maiustuste järele ei kadunud. „Aeg-ajalt libastusin, süüdistasin ennast ja proovisin uuesti, kuid ühel hetkel käis vint maha ja sukeldusin tuttavasse mustrisse, ahmides maiustusi ja piimatooteid. Ma ei jaksanud neid enam endale keelata ja isegi teise lapse saamine ei tundunud enam piisavalt motiveeriv,“ räägib naine.

Kaal tuli mühinal tagasi, kuid juhtus ka ime – Merlin jäi rasedaks ja ilmale tuli kauaoodatud teine tütreke. Ent lapse sündides oli peagi selge, et piimatooted tuleb menüüst taaskord välistada, sest lapsele tekitasid need gaase. Merlin võttis taas omaks tervislikud toitumisharjumused, kuid ette tuli ka patustamist, millega kaasnes tohutu enesekriitika ja -süüdistamine. „Langusperioodil oli enesekriitika lihtsalt nii valus, et mingil hetkel loobusin üritamast ja otsustasin leppida, et olengi paks ja kole,“ meenutab naine valusaid hetki.

Võti peitub enesearmastuses

Täna, olles enesega rahu teinud, näeb Merlin selgelt, miks tal varasemalt kaalukaotus ei õnnestunud. Noor naine kannatas moondunud minapildi all ja nägi ennast peeglist hoopis teistmoodi kui kõrvaltvaatajad. „Nüüd saan isegi aru, et minu kaal oli juba siis paljude naiste unistuste kaal, aga peeglist tundusin endale ikka paks ja kole. Minu probleem algas sellest, et ma ei armastanud ennast. Pidasin ennast ebapiisavaks ja uskusin, et olen ainult ülisaledana midagi väärt ja saan inimestele meeldida.“

Olukorda ei muutnud kergemaks ka väljakujunenud seos maiustuste ja hea olemise vahel. Merlin meenutab, et õhtune magusasöömine andis signaali, et ta on hea inimene, keelamine seevastu tähendas, et ta on olnud paha ja magusat ei saa. „Selline uskumus oli minusse tulnud juba lapsena ja kontrollis mind ka täiskasvanuna,“ täpsustab Merlin.

Paraku oligi maiustamine ja ülesöömine naise jaoks viis keeruliste olukordade ja tunnetega toime tulla. Magusa keelamine seevastu tekitas segadust ja ebakindlust.

Enesekriitikast vabaks

Tagantjärele vaadates ei teadvustanud Merlin ennast kritiseerides, et midagi halvasti teeks. „Kui jälle näoli magusas maandusin ja kõhu nii punni sõin, et valus oli, olin enda vastu kohutavalt julm. Kutsusin ennast igasuguste nimedega ja pidasin ennast kõige nõrgemaks ja mõttetumaks inimeseks maailmas,“ meenutab naine. Abi sai ta kiire muutuse teraapiast, kus selgus, et enesekriitika põhjused peidavad end kooliajas.

Teadlik muutumine ei olnud kerge protsess, kuid on olnud võidukas. „Kõige raskem oli märgata enda sees päästikuid, mis negatiivse sisekõne äratasid ja siis võtta aeg, et pidada hoopis teistsugust dialoogi. Õppisin endaga rääkima nagu parima sõbrannaga – ennast näoli porist üles aitama ja käsikäes rahulikult sammudes positiivsema sõnavara poole liikuma. Sain selgeks, et mõnikord saab sisekõne kohe positiivseks muuta, kuid teinekord tuleb minna väikeste sammude haaval.“

Täna on Merlin enda parim sõbranna ja võiks uhkusega avalikustada kõik iseenda kohta mõeldavad mõtted. „Kuulan, julgustan, toetan, lohutan ja tunnustan iseennast ning soojendan armastavate sõnadega. Kui vanasti lamasin pärast enda kritiseerimist teki all ja nutsin, siis nüüd tunnen soojust ja headust. Olen täitnud enda eesmärgi, et mu sisekõne oleks selline, mida julgeksin valjuhäälselt ka parimale sõbrannale öelda.“

Merlin julgustab enesekriitikaga kimpus olles esmalt märkama, kuidas iseendaga suhtled, sest teadvustamisest algab võimalus luua muutust.

Ebakindlad Eesti naised

Merlin töötab täna ka ise terapeudina ja teab oma kogemusest rääkida, et enesekindluse puudumine on Eesti naiste seas paraku levinud probleem.

„Naised ise ei näe, kui vägevad, imelised ja võrratud nad on, sest sisemist ebakindlust, eneses kahtlemist, enda allasurumist ja alaväärsustunnet on lihtsalt liiga palju. Enese mitteväärtustamisest saavad alguse paljud probleemid, sealhulgas toitumisküsimused ja soovimatu kaalutõus. Minu soov oleks, et kõik naised näeksid iseenda väärtust. Sa oled siia maailma loodud tõelise kingitusena,“ paneb Merlin südamele, „kohtle ennast ja räägi endaga nii, nagu kohtleksid oma parimat sõbrannat!“