ENESEARENGUTREENER JANA TEDER annab nõu: kuidas saada lahti tundest, et sa pole piisav

Tänasel päeval on kahjuks selline tunne nagu sa pole mitte kunagi piisav, väga levinud. Ikka võrreldakse end teistega, ikka peetakse end kehvemaks ning see omakorda mõjutab suurel määral ka enesetunnet ja elukvaliteeti.

Jana sõnab, et siinkohal on lahendus olemas, kuid see pole muidugi kiire ja lihtne protsess. "Lahendus võib tunduda klišeena, aga tuleb jõuda taas iseendani ja enesekaastundeni. Mõtle, missugune on Sinu sisekõne – kui kaua püsiks inimesed Sinu elus, kui Sa kõneleks nendega samal viisil?

Kui tuttav on sulle enesekriitika? Mitte kriitiline ja kaine mõtlemine vaid just kriitika. “Ma olen laisk”. “Ma annan liiga kergelt alla”. “Ma ei ole piisavalt tark”. Kahjuks on kritiseerimine miskit, mis tuleb meil kõigil väga hästi välja, selleks ei pea eriti pingutama. Kunagi tugevat kriitikat kuulnud laps õpib ära enesekritiseerimise, sest talle on saanud harjumuseks mõista halastamatult kohut enda üle ja nii ta endale kinnitab: „Sa ei saa sellega hakkama, ei ole mõtet proovidagi.“ „Jälle tegid valesti!“ „Vaata ometi peeglisse!“.

Ükski laps ei mõtle endast ise negatiivselt ega sildista end - „saamatu“, „rumal“, „paks“ jne. Pigem peavad end maailma nabaks, kellel on loomulik kalduvus tunda end hästi iseendaks olemise pärast. Paraku muutub olukord juba enne kooli algust. Laps õpib teistele meeldima, oma soove ja vajadusi maha suruma ning ennast materdama ... . Küsi endalt, miks ma olen enda tegemiste osas nii kriitiline ja mis kasu see mulle toob – mida loodan sellega saavutada?

Enamasti loodame väljastpoolt saada midagi, mida me iseendale ei paku – on see siis kuuluvustunne, enda tunnustamine, endale andestamine või miskit muud. Oled Sa märganud kui tihti Sa saboteerid end? Kuidas oma valedega töötad iseendale vastu ja leiad ikka ja jälle vabandused ja õigustused kõigele? „Raha pole oluline – rahapuudus avab loomingulisuse ja kasvatab hinge“, „Ma olen juba kõike proovinud, et oma keha muuta“, „Ma olengi kehva tervisega, kõik uuringud on tehtud aga midagi kindlat pole leitud“ jne-jne. Kellele Sa valetad ja keda Sa tegelikult uskuma proovid panna? Iseennast? Kui palju Sa tegelikult kasutad oma potentsiaali? Kui paljud Sinu tehtud valikutest asuvad tegelikult Sinu mugavustsoonist väljaspool?

Gary John Bishop kirjutab oma raamatus „Unf*ck Yourself”, kuidas me võidame oma elus pidevalt! Praktiliselt iga päev on võit – tahame siis seda või mitte. Meie ajud on häälestatud võitmisrežiimile - ainuke küsimus on, milles me täpsemalt võidame? Tihti võidame tegevustes, mille on endale eesmärgiks seadnud hoopiski meie alateadvus. Kas on mõni valdkond, milles Sa ennast võitjaks ei pea? Võib-olla on Sinu alateadlik eesmärk tõestada endale, et Sa ei vääri head partnerit, et Sul pole võimalustki saada endale parema palgaga töökoht või et Sina pole iial üks neist “eriti vormis” inimestest. Soovides meeleheitlikult endale tõestada, et see tõepoolest on nii, hakkad oma õnne saboteerima, ilma, et ise arugi saaksid. Pähe kerkivad mõtted ja kahtlused, mida seal varem polnud ning lugematud vabandused takistavad Sul oma olukorda muutmast. Nii toimub tegelikult ikkagi võitmine - lihtsalt alateadvuses. Sul õnnestub iga päev endale üha uuesti tõestada, et Sa tõepoolest ei suuda ja ei küündi oma soovideni. Algul ihaldusväärsena näiv tulevik võib selle lähenedes hakata aina hirmsam tunduma. Võid minna koguni nii kaugele, et ennast veenda, et tegelikult Sa seda ikkagi ei soovi ja oled rahul täpselt seal, kus oled.

Alyce Cornyn-Selby kirjeldab enesesabotaaži järgmiselt: "Enesesabotaaž on see, kui ütleme, et tahame midagi ja siis hoolitseme selle eest, et seda ei juhtuks."

Sa võid arvata, et seda Sa kohe kindlasti endale ei teeks – kuid isegi kui see kõlab julmalt – siis teed seda suure tõenäosusega, seda isegi mõistmata.

Probleem on selles, et armastame oma ebaedus süüdistada väliseid olukordi. Võib-olla arvad, et Sinu töö, partner, perekond või keskkond hoiab Sind tagasi. Neil kõigil on kindlasti oma roll Sinu edus, kuid ennekõike pead ikkagi ise vastutama oma tegude eest ja vältima ohvri-süütukese mängimist.

On palju põhjuseid, miks Sa ei pruugi end edukana tunda, kuid enamasti on see tingitud Sinu mõtetest ja käitumisest. Tõde on selles, et võib-olla kohtled Sa end nagu omaenda vaenlast. Enese saboteerimine ja enesekriitika käivituvad siis, kui Sul on (suur) eesmärk, mida Sa (väga-väga) soovid saavutada, kuid Sul endal puudub piisav enesekindlus ja –usk, et Sa seda saavutada. Sel juhul, et juba ette luua ebaedu korral vabandusi, käitud viisidel, mis teeb edu saavutamise ebatõenäoliseks ... või on hirm – äkki jään sellest saavutatust ilma ja siis kukun valusasti ... .

Enesearengu treeneri roll ongi sellistel hetkedel olla objektiivne ja aus peegeldaja ja asudes Sinu lähiringist väljaspool, saab ta "teemadele" peale vaadata neutraalse pilgu ja "kaine" vaatega. Tulemuseks on toetatud mõtlemine, kus kogenud kõrvalseisja aitab Sinul eraldada emotsioonid tegelikkusest ning mõtelda ja areneda."

• Sisuturundus

Mineraalid ja testosteroon: hormonaalse tervise toetajad

• Sisuturundus

Ilu ja mood: Kooskõla enesekindluse ja eneseväljenduse vahel