Kadri Voorand: iga hetk ei saa olla tseremoniaalne, aga sellised hetked annavad palju

Kadri Voorand on üles astunud nii mitmetuhandepealiste suurte publikute ees kui andnud hubaseid „elutoakontserte“.

11. novembril on tal Adila heaolu- ja puhkekeskuses tulemas privaatne kontsert koos Mihkel Mälgandiga. Kontserdile eelneb teetseremoonia Jaanus Leplaaniga. Ta ütleb, et nii nagu muusikas meeldib talle kogeda erinevaid vorme, meeldib talle ka kontserdipaikade näol kogeda erinevaid saale ja ruume. Talle meeldib täita ruum lugudega ja kutsuda inimesi unistama. Väikeses ruumis on lihtsam luua teadlikult kõigiga publikus kontakt ja hoolitseda selle eest, et kõik ruumis oleksid hoitud.

Pikuta ja lase või silm looja

Viimasel ajal räägitakse palju kontserditest, kus ei pea istuma kramplikult sirge seljaga viisakates riietes, vaid kus saab mõnusalt oleleda. Kadri ütleb, et pigem see kontserdivorm alles kogub hoogu – vähesed on seda kogenud ja kes kogevad, nende jaoks on see olnud erakordne elamus.

Kadri kirjeldab, et sellistel kontsertidel võib tunda end mugavalt – istuda, lösutada, kasvõi silm looja lasta. Mugavalt olles saab muusikasse täielikult süveneda ja oma mõtetesse vajuda. Ei pea lugude vahel plaksutama ega tegema midagi muud.

Eriti soovitab ta selliseid kontserte inimestele, kellel on raske telefonist eemal olla. Lamamiskontsertidel on telefonid hääletud ja inimesed suunatud lõdvestunult muusikat kuulama. Ja kui seegi ei aita telefonist eemal olla, pole näiteks Adilas levigi. Nii ei saa keegi ette heita, et sind kätte ei saada – hea ettekääne natukeseks argitoimetuste juurest kaduda.
„Paljud ütlevad, et see on totaalne puhkus. Tihti inimesed ise ei luba endale sellist levist väljas pausi, aga kui korraga selgub , et ainus, mida teha saad, on lihtsalt olla ja nautida, selgub, et selline ootamatu vastutusest vabanemise tunne kulub paljudele marjaks ära,“ muigab Kadri.

Adila üldse Kadrile väga meeldib. Ta kirjeldab, et see on mõnusat äraolemist toetav ruum ja hubane keskkond. „Nagu läheks kellelegi külla. Intiimne, aga samas ka luksuslik,“ kirjeldab ta.

Iga hetk ei saa olla tseremoniaalne, aga sellised hetked annavad palju

Kontserdil toimub ka teetseremoonia. Kadri ootab seda samasuguse põnevusega kui publik – teetseremoonia on tema jaoks üsna uus, ta on osalenud vaid kahel. „Ilus kogemus on panna tähele, kuidas tee maitseb ja mõtestada lahti teelonksu võtmist,“ jagab ta muljeid.

Sõna „tseremoonia“ ei tasu Kadri sõnul karta – tema kogemuse järgi on see lihtsalt üks rahustav ja ilus teejoomine mõnusate mõtete saatel. Viimast võib leida milles iganes – ka hommikune pudrusöömine võib olla tseremoonia. Kuidas? Naudid vaikselt ampse ja mõtestad, kuidas puder sind toidab, annab energiat. Sind ootab ees ilus päev ja puder annab kaasa parima võimaliku kütuse!
Igas hetkes tseremoniaalne olla ilmselt ei jõua, aga sellised hetked annavad palju.

Meeldib luua väikesed improvisatoorseid illustratsioone

Kava osas plaanib Kadri võtta vabalt. „Kui tuleb jutuks mingi teema, mis publikut paelub, valin rohkem laule, mis sellega kokku lähevad,“ selgitab ta.
Mihkel Mälgandiga annavad nad sageli kontserte Eestis ja mujal ja Kadri sõnul on neil hea klapp – Mihkel oskab kaasa minna tema spontaansete muudatustega ja improviseeritud muusikapaladega, mis lähevad hetketemaatika, ruumi ja inimestega kokku.

Kadri ütleb, et talle meeldib lisaks olemasolevatele lauludele luua väikeseid improvisatoorseid illustratsioone. Väikeses ruumis on seda kergem teha, sest ta näeb rohkem inimeste reaktsiooni muusikale. See annab ka esinejale suurema vabaduse olla hästi aus. „Ma ei lähe mingit formaati mööda, vaid tunnen end ka seltskonna liikmena ja saan oma lugu rääkida autentselt ja ausalt,“ räägib Kadri, kes usub, et autentsus on kahesuunaline.

Ta usub, et inimesed saavad lähemalt katsuda siirast ja sooja inimlikku muusikat. Tema ja Mihkli muusikaline hing on rohkem alasti, kui seda kuulata lähemalt.