NIPINURK: 5 SAMMU, KUIDAS rahalise eduni jõuda

Arumäe selgitab, et tasub keskenduda vaid sellele, kuidas tänaselt tasemelt edasi liikuda, mitte 2-3 taset ette. Rahalise vabaduseni viib teekond, mis on sageli täis esialgu teatud mugavustest loobumist või edasi lükkamist, ent see on igaühe jaoks täiesti võimalik. Ellujäämistasand Arumäe sõnul on ka inimesi, kes on sellest veel madalamal tasemel. Sellel tasandil on rahavarusid alla kahe kuu ja põhifookus läheb sissetuleku hoidmisele, sest sellest sõltub, kas inimene saab oma kulud makstud. Ellujäämistasandit iseloomustab see, et inimene elab sageli palgapäevast palgapäevani. Kui kuu alguses tuleb raha sisse, siis läheb see kõik ka kuu jooksul välja. “Kui sellel tasandil midagi juhtuma peaks, on inimene kohe keerulises majanduslikus olukorras,” tõdeb Arumäe ja lisab, et sellel tasemel tihti ei teata, mis võiks olla väljapääs ja kuidas sissetulekut suurendada. Arumäe ütleb, et tegelikult on ka väga väikese palgaga võimalik tekitada raha säästmise süsteem ning protsent, mida alguses kõrvale panna, ei pea olema suur. “Kui oled raha säästmise süsteemi tööle pannud ja sissetulekud hakkavad mingil hetkel kasvama, hakkavad kasvama ka rahavarud,” toob ta välja. Samas peaks mõtlema ka sellele, kuidas sissetulekuid kasvatada ja kuidas näiteks luua tööandjale rohkem väärtust, et ta tahaks pakutava töö eest rohkem tasu maksta. Kindlasti tasuks üle vaadata ka kulud ja enne oste mõelda, kas neid asju on ikka vaja. Ellujäämistasandil kipub olema palju stressi ja sealt tuleks suuta välja rabeleda. Küll aga tõdeb Arumäe, et mitte keegi teine ei saa inimest sellelt tasemelt järgmisele viia - see on 100% isiklik vastutus. Turvalisus Turvalisusetasandil on olemas 2-5 kuu rahavarud ning teadlikult tegutsedes on tekkinud ka väike seeme investeerimiseks, ent esimesi investeerimistehingud tehtud veel ei ole. Samas soov ja tahe sellega edaspidi tegeleda on olemas. Kasvab turvalisusetunne ning rahavarudega on võimalik lühiajaliselt elada, kui sissetulekud peaksid kaduma ehk kuni vajadusel leiab uue töökoha. Üks variant raha juurde saada on võtta välja pensioni teine sammas, suure osa jaoks pole pensionisambast lahkumine aga kõige parem mõte – üldine reegel võiks olla, et pensionisambast ei tohiks võtta raha välja, et see lihtsalt ära kulutada. Selles suhtes on pensionisammas kasulik, et riik paneb raha inimese eest kõrvale ja investeerib väikese tootlusega edasi. “Pensionisüsteemi probleem on see, et 65. eluaastani viib see raha taskust ainult välja ega pane midagi taskusse. Pensionifondist võib küll oodata mõneprotsendilist tootlust aastas, aga peab arvestama, et selle portfelli ostujõud on tulevikus väga palju madalam ja sellest ei pruugi piisata, et pensionieas ära elada,” selgitab Arumäe. Seega võiks sambast raha välja võtta need, kellel on oskusi seda paremini investeerida. Mõttekas pole pensionisambaraha paigutada ka oma kodu ostmisesse, sest kodu pole mitte kunagi vara ega investeering, vaid alati kohustus ja kulu. Heaolu Heaolutasemele jõudmine on paljude inimeste eesmärk. Seal on rahavarusid 6-12 kuu jagu ning olemas on vähemalt 10 000 eurot kapitali investeerimiseks, millega on võimalik teha isegi oma esimene kinnisvaratehing – näiteks maksta sissemakse kinnisvara soetamiseks, mis võiks tuua passiivset tulu. Oht on heaolutasemel see, et kuna rahavarusid ja kapitali on, siis selle asemel, et aktiivsemalt hakata investeerima, otsustatakse pigem kulutada raha elustandardi tõstmiseks: osta suurem auto, suurem kodu, kallim puhkusereis. Kui hakkad liikuma mugavuse kasvatamise suunas, viib see järjest kaugemale jõukuse kasvatamisest. Kes säästavad raha, aga ei investeeri, on lõpuks ikkagi kaotajad. Kui rahavarud kasvavad, tuleks järjest suurem osa sellest enda eest tööle panna. „Heaolutasandil ei pea kõik olema ettevõtjad – on ka neid, kes teenivad spetsialistina, keskastme- või tippjuhina korralikku palka, kulutavad mõistlikult ja suudavad piisavalt raha kõrvale tõsta, saavad aru investeerimise väärtusest ja on astunud sammud investeerimismaailmas, omades esimest rahavooinvesteeringut,” lausub Arumäe. Jõukus Jõukusetasemel on säästusid üle 12 kuu ja suuremate üllatuste eest ollakse hästi kaitstud, sest rahavarud on piisavalt suured. Kapitali on 100 000 eurot või rohkem ja see kas on juba investeeritud likviidsetesse varadesse või on osaliselt veel pangakontol, sest otsitakse sobiva tootlusega investeeringut. Sellele tasemele jõudmiseks on rahavoog investeeringutest kasvatatud tasemeni, kus kõik kulud on passiivsest rahavoost kaetud. Arumäe soovitab sellele tasemele jõudmiseks tegeleda ettevõtlusega, sest see aitab kapitali kasvatamisel teha korraga suurema hüppe. “Kui investeerimisteekonna alguses ollakse valmis rohkem riske võtma, et saada suuremat tootlust, siis jõukusetasemel on soov saada kindel tootlus võimalikult madala riskiga. Siiski peaks ka jõukana hoidma põhimõtet, et mingi kindel osa sissetulekutest investeeritakse alati edasi,” sõnab Arumäe. Rahaline vabadus Arumäe soovitab seada ajalise mõõte finantseesmärkide saavutamiseks, näiteks võtta 5-10 aastat. Ent ta soovitab jagada plaani ka väiksemateks tükkideks, sest siis muutub see käegakatsutavamaks. “Plaan võib alati aja jooksul muutuda, seda võib ümber teha ja täiustada. Tähtis on see, et liigun järjepidevalt eesmärgi suunas,” selgitab ta. Kui äri- ja rahasüsteem juba toimivad, tekib ühel hetkel mõte, kuidas luua fond, mida oleks võimalik lastele ja perele edasi anda, et neil oleks lihtsam stardipositsioon, elus rohkem võimalusi ja valikuid. Sellel tasemel hakatakse sageli rohkem mõtlema ka teistele tagasi andmise ja abistamise peale. „Kui kapitali on järjest rohkem ja rahavoog ületab mitmekordselt kulud, mõtled, keda saan veel aidata, kuidas oma perele ja lastele luua parem tulevik ja võib-olla osa loodud jõukusest laiali jagada või targalt edasi pärandada,” ütleb Arumäe.