Pühenda lapsele aega! Laps vajab arenguks üks-ühele aega

Kolme tütre isa, laste metsasünnipäevade korraldaja ning raamatu „Mees 4. Kõik on võimalik“ autori Illimar Pildi teekond isaks kasvamisel on olnud väga värvikas. Ta tõdeb, et kõige olulisem asi, mida ta sellel teekonnal õppinud on, on tasakaal.

Oluline on vaadata, kuidas kehtestada lapsele piire

Tasakaalu õppimine kestab Pildi sõnul kogu isaduse teekonna ja ilmselt jätkub vanaisaduse teekonnal. Ta selgitab, et lapsed kombivad pidevalt piire, see ongi nende arengu osa. Oluline on vaadata, kuidas neid piire kehtestada. “Olles liiga karm, tõmbad lapse lukku. Olles liiga leebe, viskad ta ellu teadmisega, et pingutama ei pea üldse ning kõik on siin lubatud. Sama asi on lapsele ruumi andmisega. Liiga palju lapse tegemistesse ennast lülitades, võtad ära lapse iseseisva arengu. Liiga vähe lapsega tegeledes ei ole sind jälle talle olemas. Nii, et tasakaal on oluline,” on ta kindel.

Tasub olla aus nii enda kui ka lapse vastu

Et vanema ja lapse suhtes oleks usaldus, siis toob Pilt, kes osaleb Pühali suvehooaja avapeol, välja, et esmatähtis on austus nagu igas teiseski suhtes – nii paarisuhtes, suhtes äripartneriga ja tööandjaga. “Aus tasub olla nii enda kui lapse vastu. Kui loobid ikka katteta lubadusi – nagu näiteks, et kui kohe tuba ära ei korista, oled eluks ajaks multikatest ilma, teavad mõlemad osapooled, et tegu on katteta lubadusega. Ma enda puhul jälgin väga hoolega, et ma ei läheks vastuollu oma sõnade ja tegudega. Lastel on selliste olukordade märkamiseks olemas peenhäälestusega mehhanism. Ja kohe kui oled eksinud, nihutatakse piire,” selgitab Pilt ja kutsub peresid Pühali suvehooaja avamispeole, mis toimub 26. mail Pühali Hea Elu Keskuses.

Laps vajab arenguks üks-ühele aega

Pilt rõhutab, et laps vajab üks-ühele aega arenguks sama palju kui igaüks meist õhku. “Enda plikade pealt näen kohe ära, kuidas õhk muutub elektrit täis ja kodune elu läheb maru närviliseks, kaklused ja vaidlused on kerged tulema,” räägib ta. “Suuremad lapsed oskavad juba ise küsida end vanaemade-vanaisade juurde ja seda täiesti üksi. Need lapsed, kes koju jäävad, saavad täispühendumuse üks-ühele nii minu kui kaasa poolt. Pärast vahetame kaasaga lapsed ja veedame nendega aega.”

Pilt toob näiteks, et tema lemmikud üks-ühele tegevused on metsa all jalutamine, müramine, koos joonistamine, meisterdamine ja tegevusvihikute täitmine. Igal lapsel on oma lemmikud tegevused mida nad teha tahavad. Tema sõnul on oluline lihtsalt jälgida, et need koos ajaveetmised oleksid regulaarsed. Vähemalt nädalas korra aitab juba nende peres õhkkonda mõnusana hoida.

Luba lapsel tunda ka igavust

Pilt sõnab, et kui me ei luba lastele igavust, teeme neile sellega karuteene. Näiteks kui lapsel on igav, pakub ema talle multikate vaatamist või telefoni. “Õpeta selle asemel talle mingi mäng selgeks, tee talle sissejuhatus. Kui me anname kogu aeg lastele impulssi ja me ei luba neile igavust, siis mida nad koolis või tööl teevad? Koolis on maruigav, õppida ja tahvlit vaadata, sest laps on kogu aeg harjunud stiimulit saama,” toob ta välja.

Kui kulutad aega sellele, et last eemale ajada, et oma asju teha, võibolla laps ei tulegi enam sinu juurde. “Siis sa avastad, et pole selle 18-aastasega, kes diivanil on, 10 aastat rääkinud, mis toimub. Kontakti pole ja ta ei tahagi seda enam, sest ta elab oma elu. Selle asemel, et laps eemale lükata, nii kummaline kui see ka ei tundu, võta pool tundi või tund oma elust, tegele temaga ja sa maandad ta ära. Tehke kokkulepe, et nüüd mängite tund aega ja pärast teeb laps oma asju, see sobib talle,” kinnitab Illimar Pilt.