Reklaam sulgub sekundi pärast

TERVE JA SÄRAVA naeratuse salanipid

Toitumisel on tähtis roll ka hammaste tervise tagamisel. Sellepärast toome täna meeldetuletuseks välja mõned harjumused, mida igapäevaselt võiks järgida. Alustuseks mõned üldisemad soovitused tervislikeks toiduvalikuteks:

Toitumisel on tähtis roll ka hammaste tervise tagamisel. Sellepärast toome meeldetuletuseks välja mõned harjumused, mida igapäevaselt võiks järgida. Alustuseks mõned üldisemad soovitused tervislikeks toiduvalikuteks:

1. Kui sa armastad valmistada magustoite, kasuta tavalise valge suhkru asemel rafineerimata suhkrut või veel parem, kui saad suhkru asendada mee, vahtrasiirupi või agaavisiirupiga. Mis veel parem – lisa magusa maitse saamiseks banaani, datleid, rosinaid, musti ploome või viigimarju.

2. Hammaste tervise seisukohalt on hea süüa magustoitu (kui ilma selleta ei saa) valgurikka toidu järel, sest see aitab tasakaalustada veresuhkru kõikumist, mis oleks palju tugevam, kui sööd magustoidu eraldi või süsivesikuterikka toidu järgselt. Lisaks harjuta peale sööki suud puhta veega loputama, et vältida happerünnakut hambaemailile.

3. Kui juba jäätisega maiustad, siis valmista see ise puhtast koorest ja naturaalsete lisanditega. Paljud jäätised on tänapäeval valmistatud vee-õli-suhkrusegust ning kooresisaldus neis on jäänud kurvastavalt madalaks. Suur osa tööstuslikke jäätiseid on niivõrd tugevalt töödeldud, et kehal on raske sealt midagi kasulikku omastada. Sellepärast valmista jäätis ise või loe hoolikalt pakendil olevat infot, enne kui oma valiku teed.

4. Liigne kohvijoomine võib muuta sinu luud nõrgemaks, kuna soodustab kaltsiumi kadu luudest ja võimendab veresuhkru kõikumist. Sellepärast eelista taimeteesid või kui jood kohvi, siis lisa ka natuke piima. Kui sa oled veendunud, et sinu keha kohvi nõuab, siis ära muretse, 1-2 tassi päevas on paljude uuringutega heaks kiidetud. Siiski, kui oled oma kehaga sõbraks saanud, siis võiksid teda säästa ka sellistest stimulantidest nagu regulaarne kohviga turgutamine.

5. Vii alkoholitarbimine miinimumini. Ära kujunda omale harjumust toidu kõrvale veini või õlut juua, sest alkohol häirib kaltsiumi ainevahetust, mis omakorda avaldab muuhulgas mõju hammaste ja igemete tervisele.

Mida süüa?

1. Vetikad – lisa vetikapulbrit veele, mahlale, jogurtile, pudrule, smuutile, jne. Vetikad aitavad katta meie keha mineraalainetevajadust. Levinumad meil müüdavad vetikad, mida poest küsida, on spirulina, chlorella, nori, agar-agar, wakame.

2. Jälgi, et saaksid toiduga piisavalt kasulikke oomega-3-rasvhappeid ja D-vitamiini. Need on ühed võtmetegurid tervete luude ja ka hammaste jaoks. Kui sul tekib kahtlus, kas saad neid toitaineid piisavalt, konsulteeri toitumisnõustajaga.  

3. Ära piira rasvade tarbimist. Söö toitu sellisel kujul, nagu see looduses on (täispiima, pähkleid, seemneid). Kui lisad toiduvalmistamisel rasva, siis vali orgaaniliselt kasvatatud taimeõlid ja loomsed rasvad. Rasvad aitavad paljudel toitainetel kehas oma õiget kohta leida ja paremini omastuda. Püüa hoida vaheldusrikkust – kasuta nii puhast koorevõid, tahket taimset rasva (nt kookosõli) kui ka vedelaid taimseid õlisid (oliivi-, pähkli-, seemneõlisid). Rasvade lisamisel kasuta minimaalset termilist töötlust!

4. Suppi keeda alati maheloomakondist, sest nii saad kollageenirikka leeme, mis aitab tugevdada kõhrkudet ja luid. Samuti sobib lihaleem hästi taimetoitude ja pudrude maitsestamiseks. Kui oled lihasööja, siis ära põlga ära ka siseelundeid, mis on tihti oluliselt toitaineterikkamad kui puhas liha.

5. Söö igapäevaselt kaltsiumirikkaid toite. Piim ja piimatooted ei ole ainuke kaltsiumiallikas meie söögilaual. Tubli annuse kaltsiumi võime saada ka näiteks rohelistest köögiviljadest (brokoli, lehtkapsas, pak choi, petersell, till, jt), kaunviljadest (oad, herned, läätsed, kikerherned), väikesed kalad, mida süüakse koos luudega (kilu, räim, kalakonservid), luuviljalised (aprikoosid).

6. ... ja kaltsium ei ole ainuke toitaine, mida on vaja hammaste ja luude tugevuse tagamiseks!
– liikumine – regulaarne koormus luudele ja hammastele (närimine) on esmatähtis tugevuse säilitamisel.
– D-vitamiin. Üldiselt ollakse seisukohal, et päikesest ei saa meie elustiili juures piisavalt D-vitamiini ning olulise osa peame saama toidust. Kui me toiduga seda oma kehale piisavalt ei paku, siis on mõistlik vaadata toidulisandite poole, sest D-vitamiinist sõltub kaltsiumi omastamine.
– K-vitamiin.

Head närimist!

Allikad:
Cure Tooth Decay, Ramiel Nigel
Ole vormis õige toiduga, Kätrin Karu
www.health.harvard.edu
www.paikesetoit.ee/kaltsiumist