RANDO KAUGE: jalgpallur, kes tuli kapist välja ja sai tippkokaks

Mees elab Šveitsis – riigis, kus on seaduse järgi keelatud kedagi solvata või diskrimineerida rassi, usuliste tõekspidamiste, päritolu või seksuaalse orientatsiooni tõttu. „Ma ei ole midagi kriminaalset teinud, lihtsalt sündisin sellisena, nagu olen,” ütleb Rando ja loodab, et elades häbenemata iseenda elu ning jagades seda ka Buduaariga, julgustab see kedagi teist iseendaks olema ning Eestis suhtumist muutma. Iseendaks saamine Varasemas nooruses oli Rando jalgpallur, kes vahetas professionaalse sportlasekarjääri pealinna toitlustusäri vastu. „Ma tulin Tallinnasse väikesest Pärnumaa külast, kus kõik olid näiliselt ühesugused. Kõikidel oli samasugune peremudel ja eks ma proovisin ka iseendale valetada, et naine ja lapsed on minu tulevik. Tegelikult tundsin aga end oma mõtetes väga üksinda, sest ei olnud kellegagi seda jagada.” [caption id="attachment_3094880" align="alignnone" width="1536"] Foto: erakogu[/caption]  

„Eks ma proovisin ka iseendale valetada, et naine ja lapsed on minu tulevik.“

Lohutust leidis noormees pigem spordist, muusikast ja aktiivsest tegutsemisest. Rando jaoks muutus kõik 16 aastat tagasi, kui ta oma esimest armastust Bjarnet kohtas. „Bjarne toetas mind palju, julgustas olema mina ise ja süstis minusse usku, et minus on midagi enamat kui see, mida olin saavutanud.” Rando ja tema soomlasest kallim olid väga lähedased ning ühel päeval tundis ta, et on aeg sellest suhtest ka oma perekonda teavitada ning avalikult lähedaste ees „kapist välja“ tulla. „Eesti keel on selline tore keel, et sa saad rääkida kolmandast isikust nii, et sugu ei täpsusta,” naerab Rando ja lisab, et kui inimene on sulle väga kallis ja oluline, siis sa ei soovi temast anonüümselt rääkida. „Mäletan, et oli jõuluaeg ja ma läksin vanematekoju ning rääkisin neile Bjarnest. Olin valmis ka selleks, et pere ei toeta mind ja mõtlesin, et vähemalt on mu kõrval inimene, kellele saan toetuda. Pere võttis teadmise sõbralikult vastu, kuigi eks mõte vajas neile pisut harjumisaega,” räägib Rando. Kõigil noortel nii hästi ei lähe ning paljud ei saa oma pere poolt vajalikku mõistmist. Siinkohal soovitab Rando leida mõni lähedane sõber või mõttekaaslane, keda saab usaldada. „Mul pole õnneks kunagi enesetapumõtteid peas olnud, aga eks ma oma identiteeti olen nooremana varjanud küll. Mäletan, kuidas läksime sõpradega Punaste Laternate tänavale ja ka mina maksin ühe prostituudi eest. Seksi asemel aga ajasime mõnusasti juttu ja vaatasime MTV-d,” naerab Rando. Pärast Bjarnega kohtumist ei olnud aga põhjust enam selliseid mänge mängida. Rando ja Bjarne elu oli õnnelik – nad tegid koos äri, reisisid ja neil oli kodu korraga kolmes kohas – Eestis, Soomes ja Šveitsis. Kahjuks aga lõppes suhe kõige kurvemal viisil 2016. aastal, mil Bjarne vandus alla vähile. Mehed läksid enne Bjarne surma Soome elama, sest seal oli võimalik reguleerida nendevahelist suhet ja Rando sai õigused partnerina otsustada ühiste asjade üle. „Vot täpselt selliste olukordade jaoks ongi vaja kooseluseadust,” ütleb Rando, viidates viimasel ajal Eestis kõmu tekitanud teemale. Praegu on Rando taas õnnelikus suhtes, tema kallim Thierry elab Brüsselis ja töötab luksuskingade äris. Mehed on suhtes olnud kolm aastat, kuid koos nad veel ei ela. „Mulle sobib selline distantssuhe, sest ma oskan hinnata aega ja ruumi iseenda jaoks ning töö, mida väga naudin, võtab palju aega endale.” Ela nii, et teistele ka jätkub! Rando leiab, et edukus ja eneseareng peavad inimest muutma paremuse suunas. „Mulle on väga tähtis, et ökoloogiline jalajälg oleks võimalikult väike. Armastan oma õdede lapsi nii palju, et tunnen kohustust jätta pärast enda elu see planeet maha elamiskõlbulikuna. Tunnen, et praegu veel suudame planeedile tekitatud kahju tagasi pöörata ning igaüks peaks sellesse tõsiselt suhtuma,” ütleb Rando ja lisab, et just Šveitsis elamine on pannud teda teistmoodi mõtlema, alustades prügikogumisest ja lõpetades toiduvalmistamise ning sellest tekkivate jääkidega. Ka iga ostetud uut riideeset ostes arvestab ta, et viib vana asja kapist annetuskasti. Ta mõtleb läbi, mida ja milleks on vaja ning pigem annetab oma raha kui ostab kokku ebavajalikku. „Ma hoolin Eestist distantsilt.“ Möödunud aastal tegi välismaal elav mees rahalisi annetusi Eestisse lisaks LGBT organisatsioonile ka Naiste varjupaigale, Toidupangale ja käivitas ühe aktsiooni, mille kaudu toetab vaesemate perede laste huvitegevust. „Ma hoolin Eestist distantsilt. Mõnikord mõtisklen omaette, et toetan Eestis inimesi, kes on minusuguste inimeste vastu, aga tunnen, et pean head tegema. Headus, hoolivus, armastus nii inimeste kui keskkonna vastu on väga oluline ja see mõtteviis ei peaks ainult inimestelt tulema, vaid ka riigilt,” on Rando veendunud. Näiteks Šveitsi riik maksab põllumaa omanikele kompensatsiooni, et nad laseksid oma põllud mõneks aastaks sööti ja ei koormaks maapinda. Ka koduköögis toimetades peab mees silmas keskkonnasõbralikkust. „Püüan iga ostu läbi mõelda, valmistan toitu mitmeks päevaks ette ja toitun nii, et oleks võimalikult vähe toidujääke. Ka koolis on meil eraldi tunnid noortele kokkadele, kuidas valmistada toitu zero waste põhimõttel.” See ei tähenda kaugeltki, et toidulaud oleks napp – pigem on see külluslik, tervislik ja värske. Rando usub, et inimesele on kõige parem kohalik ja hooajaline toit, sest kehale sobib see kõige paremini. Elades maailma ühes parimas juustu- ja veinipiirkonnas, leiab Rando külmkapist alati pudeli kihisevat ja valiku juuste. „Siin on šampanjade valik nii suur ja hinnad on ka palju soodsamad kui Eestis,” ütleb mees, kes leiab, et läbimõtestatud eluviis ei pea olema naudinguteta. „Nooruses mulle meeldis võistelda, täna võistlen iseendaga, et olla iga päev parem, kui olin eile,” räägib Rando ja lisab, et kui inimene ei arene, siis pole ta elul mõtet. [caption id="attachment_3094877" align="alignnone" width="720"] Foto: erakogu[/caption] „Elu on lill ja elamine privileeg, seega tuleb nautida iga päeva pakatades energiast ja olles hea iseenda, teiste ja looduse vastu,” ütleb Rando. Teekond kokanduse ja taimetoidu juurde Iseendaga paremini kontaktis olles avanes ka Rando loominguline pool, mis pani teda huvituma kokakunstist. Olles aastaid tegutsenud Tallinnas toitlustusvaldkonnas ning omades head ülevaadet nii turundusest, müügist kui teenindusest, tundis ta, et puudu on vaid teadmised toiduvalmistamisest. Soovides sellesse valdkonda põhjalikult süveneda, leidis Rando endale edasiõppimiseks maailma ühe tunnustatuma hotellinduse ja toitlustuse valdkonna eraülikooli César Ritz Colleges. Esimesed kaks aastat õppis Rando Lutzerni kolledžis, seejärel jätkas Šveitsis sama kooli juures bakalaureuseõpinguid „Culinary Arts” erialal. Pärast teist praktika-aastat Berni parimas Michelini tärni restoranis jäi Rando sinna tööle ja elama. Mõned aastad hiljem saatis ta oma CV Šveitsi koduülikooli, et kandideerida õppejõu kohale ning nüüd teeb ta oma unistuste tööd. „Õpetamine meeldib mulle väga, ka mu ema on olnud terve elu õpetaja. Esimene kord, kui enda klassi ette astusin ja rääkisin, sain aru, mida olen kogu elu igatsenud,” räägib ta vaimustunult, ja lisab, et see on ka üks selliseid ameteid, millega saab ühiskonnale midagi tagasi anda. Tänu tööle ja põnevale elule oskab ta suhelda lisaks eesti ja vene keelele ka inglise, soome, saksa ja prantsuse keeles. [caption id="attachment_3094876" align="alignnone" width="960"] Foto: erakogu[/caption] Randole, kui taimetoitlasele, anti kooli poolt auväärt võimalus panna õppekava jaoks kokku taimetoidu kursus. „Koos ühe kolleegiga töötasime eelmise koroonalaine ajal välja 22-nädalase õppeprogrammi, mis sisaldab üle 200 retsepti ja rohkem kui 40 eri teemakäsitlust,” räägib Rando ja lisab, et taimetoitude juures on väga oluline jälgida toitainete sisaldust, et kompenseerida neid toitaineid, mida muidu saadakse lihast või kalast.

„Me ei saa maakera lõpmatult koormata ja kui me ei õpi koos elama, siis elab maailm ilma meieta.“

Rando on taimetoitlane, kes liigub sammhaaval täieliku veganluse poole. „Täna ei ole ma veel valmis juustust loobuma,” naerab mees, kes pole praeguseks kolm aastat liha söönud. Ka lihast loobumine tuli sammhaaval, alustades kõigepealt vähendamisest kuni täieliku loobumiseni. Sellele aitas kaasa eneseharimine ja „suure pildi” nägemine. „Kui hakkasin vähem liha sööma, siis märkasin, et energiavool kehas muutus teistsuguseks – mul oli rohkem energiat ja vajasin vähem und. See on ka väga loogiline, sest lihas on palju kolesterooli, mis teeb veresooned kitsamaks ning veri ei käi nii kiirelt nendest läbi ning see on kehale lisakoormus.” Lisaks mainib Rando, et inimese soolestik on liiga pikk, et liha seedida. „Koopainimesed ja 80% gladiaatoritest olid taimetoidulised, ka paljud tänapäeva tippsportlased on jõudnud veganluse juurde. Inimeste hambumus näitab, et me pole loodud lihatoiduliseks,” ütleb ta toiduajalugu uurinuna. Lisaks on lihast loobumine Rando jaoks oluline samm, et kaasa aidata kliimamuutuste peatamisele. Ta on hästi kursis globaalsete muredega, mis meie tulevikku ohustavad. „Praeguse seisuga on 2100. aastaks maa temperatuur tõusnud neli kraadi ja see toob kaasa pöördumatuid protsesse. Me ei saa maakera lõpmatult koormata ja kui me ei õpi koos elama, siis elab maailm ilma meieta.” Kaks retsepti Rando kodusest kokaraamatust: Valge redise rullid avokaado ja maitserohelisega Kogus: kümnele Valmistusaeg: 35 minutit Koostisosad: 10 g sojakastet 10 g riisiäädikat 10 g riivitud galangali 20 g sidrunimahla 12 pikka viilu valget redist (võib asendada kurgi või suvikõrvitsaga) 12 basiilikulehte 10 g kevadherneid 5 g mündilehti 10 g redise idusid 5 g musti seesamiseemneid avokaado kurk Tee nii! Vispelda kausis kokku sojakaste, riisiäädikas, galangal ja sidrunimahl. Tükelda kurk, avokaado ja kevadherned. Sega kokku köögiviljad ja lisa neile eelnevalt valmistatud kaste. Laota laiali valge redise (kurgi või suvikõrvitsa) viilud ja pane igale viilule valmis tehtud segu ja üks shisoleht. Keera täidetud viilud rulli. Piserda peale sidrunimahla ja kaunista mustade seesamiseemnetega. Koreapärane kimchi Kogus: kümnele Valmistusaeg: 45 minutit Koostisosad: 3000 g Hiina kapsast 110 g sibulat 40 g küüslauku 20 g ingverit 100 g kevadsibulat 180 g Korea punase tšillipipra pulbrit 100 g õuna 70 g riisipulbrit 200 ml vett 200 ml sojakastet (vähese soolaga) 100 ml tamariini 40 g misot 500 g meresoola Tee nii! Lõika kapsas pooleks ja hõõru meresoolaga. Vala kapsale peale natuke külma vett ja lase 1–2 tundi soolduda. Kui kapsas saab liiga soolane, pane see veel 30 minutiks külma vette seisma. Seejärel pese kapsas külma veega ja lase nõrguda. Lõika sibul 5 cm tükkideks. Sega kokku vesi ja riisipulber ning lase jahtuda. Kasuta blenderit ja mikserda sibul, küüslauk, õun ja ingver. Sega kokku sojakaste, miso ja tamariin. Kui vaja, lisa külma vett. Sega kokku kõik koostisosad ja lase kimchil toatemperatuuril kaks päeva marineerida. Oluline on kimchit iga päev segada. Pärast kahte päeva pane kimchi vaakumisse, nii säilib see külmkapis kuni 21 päeva.