KAALULANGETAJA HANDER LATT: rõõmu teevad põlevad silmad laste nägudes, kui teen ettepaneku jalgpalli koksida

Kaalukaotus tõi rohkem võhma ja mees on tegusam Hander sõnab, et tal on kõige parem meel, et ta on suutnud suveperioodil kaalu säilitada. “Kuna tegin suvel vähe trenni ja söömist-joomist koosistumistel ja üritustel oli palju, siis tekkis hirm, et võib olla olen kaalus juurde võtnud. Kaalul ma suvel ei käinud enne kui nädal tagasi, kui elukaaslane tegi endale MyFitnessi kaardi ja otsustasin treeningutega taasalustada. Kui ma olen oma kaalu langetamise teekonnal jõudnud poole peale, siis tervisliku elu teekonnal olen alles päris alguses,” märgib ta. Üks põhjuseid, miks Hander alustas kaalulangetusteekonda, oli tema tervis – ei jaksanud enam teha kõiki asju, mida tahaks, treppidest käia oli raske ning pikki distantse läbida keeruline. Nüüd on võhma tuntavalt rohkem. “Tund aega jõusaalis treppi kõndida ei tundugi enam enesetapuna, rääkimata siis mõnest korrusest ülesminekust,” räägib ta ja lisab, et on rõõmsameelsem ja produktiivsem, jõuab päeva jooksul rohkem ära teha ja on vähem väsinud ning lõunased unesööstud ja magusaisud on lõppenud. Kaalutõus tuli “kaastunde-rasedusest” Hander oli kunagi märksa kergem, ent kaal tuli turjale, kui tema elukaaslane jäi ootama nende esimest last ning katkestas treeningud, mida nad varem koos tegid. Laste, töö ja argielumöllu vahel jäi Handerilgi treenimine soiku. Ta meenutab, et kui sai aru, et 10 kg kaalu tuli tagasi, lõi ta täielikult käega. “Võtsin hoiaku, et kas kõik – ehk 3x nädalas jõusaal ja tervislik toit või mitte midagi – ehk null treeningut ja toidulaud kui äke,” tõdeb ta. “Naljatledes ütlesin, et olen kaastunde-rase – naine võttis juurde ja mina võtsin juurde.” Naine sai pärast esimest last kolme kuuga tagasi ideaalkaalu. “Järgmiste rasedustega olin eriti kehvas olukorras, sest ta oskas raseduse vältel toituda selliselt, et tuli juba sünnitusmajast mitte ühegi ülekilota välja. Aga mina? Mina olin kõik need viis aastat kaalu kasvatanud. Enesetunne ja eneseuhkus kippus päev päevalt kehvemaks minema,” räägib ta. Õnneks loodi üheskoos Pontsikute projekt. Hander nendib, et ehkki projekt on äge ja ausat eesmärki teeniv, on see koosnenud tõusudest ja mõõnadest, mis on pannud teda vahetevahel mõtlema, et kas ta ikka suudab piisavalt alla võtta ja selle juurde ka edaspidises elus jääda. “Eelmine kord lõin käega perelisa ootuses. Kas või millise järjekordse iseendale väljamõeldud põhjuse peale ma seekord tulla võin? Eks aeg näitab, aga sisimas loodan, et olen tänaseks targem viie aasta tagusest Handerist,” loodab ta. Enesehinnang läks kiirelt paremaks Seni on aga tunne hea. Hander räägib, et enesehinnang läks paremaks kohe esimeste kilode kaotuse järel. “Sain aru, et teen midagi õigesti. Tunne oli võimas ja see innustas samas vaimus edasi minema. Kaaluseisakud olid esialgu emotsionaalselt rasked. Nendesse tuleb aga teadlikult suhtuda ja leppida, et see on teekonna aktsepteeritav osa. Tänaseks tunnen siirast rõõmu iga väiksemagi muutuse üle, mis viib mind eesmärgile lähemale. Ka suvine kaalu säilitamine on suur võit. Mõtlete, miks tunnen kaalu langetamise perioodil uhkust kaalu seisaku üle?” küsib Hander ja tsiteerib ühe naisterahva kuldseid sõnu: “Kaalu oskab langetada iga teine, tulemust säilitada aga vähesed!” Füüsiline aktiivsus mõjutab ka suhteid lähedastega. “Kui oskaksin kirjeldada neid põlevaid silmi oma laste nägudes, kui teen ettepaneku õhtul jalgpalli koksida või pikale jalutuskäigule minna. Nende rõõm on suur ja siiras. Ega mu naine teps mitte vähem oma elevust varjata ei oska, kui oma järgmist ühist treeningut planeerime,” on tal hea meel. Paraku on tõsiasi see, et kui oled terve päeva olnud tööl, pärast tööd on tegemist pere ja koduse eluga, on trenniaega tihtipeale leida raske. Hander soovitab, et siin tuleb leida kõiki osapooli rahuldav lahendus. “Ma ei saa oma perelt nõuda seda, et ainult mina olen oluline ja ainult mina võtan endale aega trenni tegemiseks. Kui treeningud jäävad õhtusesse aega, siis proovin alati leida võimaluse teha seda koos perega. Ühiselt veedetud aeg + treening = win win! Samas võtame naisega ka paar korda nädalas selle paar tundi vaba aega, kus saame koos jõusaalis käia. Ma ei ole suurem asi üksinda treenija ja olen seetõttu eriliselt tänulik, et mul on olemas rohkem kui toetav perekond!” ütleb Hander Latt.