SIREENI LAUL lõuendil

Eksootilise välimuse on särtsakas Lola saanud Usbekistanist pärit isalt ja ka tema maalidest õhkub tugevat naiselikku energiat. Seega võib mõnevõrra üllatavalt kõlada, et igapäevaselt töötab Lola hoopis turunduse vallas, tegeledes rasketehnika, nagu kombainide, traktorite ja metsamasinate müügiga.

Äratundmine esimesest hetkest

Lola, kes on õppinud hoopis vene filoloogiat ja turundust, avastas maalimise enda jaoks täiesti juhuslikult. „2013. aastal kingiti mulle maalikursuse kinkekaart. Ma ei olnud varem maalinud, nii et see oli minu jaoks esimene kord ja hästi põnev kogemus,“ meenutab naine, kellele hakkas maalimine esimesest hetkest niivõrd meeldima, et ta otsustas ka vabal ajal ühe sagedamini pintsli järele haarata. „Kui võtan kätte pintsli ja värvid, siis võingi eksperimenteerima jääda, sest alati tekitab põnevust küsimus: milline saab olema lõpptulemus?“ jagab ta õhinal, kuid näiteks joonistamine ei ole sugugi tema tassike teed.

Märgiliseks võib Lola kunstnikuks kujunemise teekonnal pidada armastust Tai Kuningriigi vastu. 2014. aastal kolis naine mõneks ajaks Taimaale elama ja sealne vaba aeg pakkus rohkesti võimalusi maalimisega tegeleda. „Meri, päike, lopsakas roheline loodus ja värvikad kohalikud inimesed inspireerisid mind täiega. Sealt pärineb ka minu armastus energiast pakatavate värvide vastu,“ räägib kunstnik, kes hakkas Tais viibides maalima ka enda loomingule iseloomulikke naiste kujutisi. See samm innustas Lolat omakorda ennast maalivallas täiendama. „Tahtsin väga naisi maalida, aga tundsin, et mu oskused ei ole selleks piisavad. Niisiis oli selge, et tuleb juurde õppida. Tagasi kodumaal, läksin EKA avatud akadeemiasse klassikalist maalikunsti õppima.“

Kontrastid inspireerivad

Lola tunnistab, et igapäevaselt turundustööd tehes on korrapäraseks maalimiseks aega leida keeruline. Tavaliselt püüab ta pintsli haarata õhtuti või nädalavahetustel, sest käsi tuleb hoida lahti – see on ainus võimalus oma oskuste lihvimiseks. Äge on tõdeda, et rasketehnika valdkond on ühtlasi ka inspiratsiooniks. „Avastasin, et mu töö inspireerib kontrastiks maalima kauneid ja värvilisi naisi,“ räägib Lola, kelle loomingut on palju mõjutanud ka vahepealne elu Taimaal.

Mis puutub igapäevasesse inspiratsiooni, siis võib see tulla igalt poolt ja igal ajal. „Minu jaoks algab kõik ikkagi sellest, mida ma tunnen. Mulle meeldib väga Picasso ütlus, et maalimine on pimeda mehe töö. See tähendab, et pime ei maali seda, mida näeb, vaid hoopis seda, mida tunnetab ja iseendale kunagi nähtust jutustab.“

Tugevatest tunnetest on inspireeritud ka aasta lõpuni Meremuuseumis avatud Lola maalinäitus „Sireenide laul“, mis käsitleb just naisenergia teadlikku kasutamist ja seda eriti mere ja naiste teemaliste uskumuste suunal. „Minu maalid annavad edasi lugusid sireenide väest, mis on naistes ajaloo kiuste säilinud, ent mida täna kipume unustama – et naistel on loomupäraselt müstiline jõud.“

Tänaseks on Eesti Maalikunstnike Liitu kuuluv Lola osalenud mitmel rahvusvahelisel grupinäitusel, kuid mäletab siiani emotsiooni, mis kaasnes esimese, Veneetsias toimunud ühisnäitusega. „Ma ei saanud kahjuks ise oma kolme maaliga kaasa sõita, aga see äge ja pisut ka hirmutav tunne on endiselt hästi meeles.“

Innustuseks teistele, kes ihkavad samuti oma kirega kaugele jõuda, soovitab Lola, et klaas ei tohi olla mitte pooltäis, vaid peab olema täis. „Selleks, et olla oma ala parim, tuleb vaeva näha ja sellega iga päev tegeleda,“ julgustab ta.