Gluteenivaba toitumine – uus kuum dieeditrend?

Gluteenivaba toitumine muutub üha populaarsemaks. Mitmed maailmakuulsad staarid on tunnistanud, et pärast seda, kui nende toidulaualt kadus teraviljavalk ehk gluteen, tunnevad nad end paremini kui kunagi varem. Ehk siin peitubki punase vaiba kuulsuste suurepärase välimuse saladus? Gluteenivaba toitumisviisi järgijad jagunevad üldiselt kaheks: on need, kes peavad gluteeni sisaldavatest toiduainetest loobuma terviseprobleemide tõttu, ning need, kes proovivad dieeti lihtsalt põnevusest või kaalulangetuse eesmärgil. 

Kuidas gluteenibuum alguse sai?

Vastuseks võib öelda, et muidugi on ka selle toitumistrendi üheks põhjustajaks kuulsused. Mäletame ju kõik suurt vahtrasiirupidieedi võidukäiku, kui Beyoncé teatas, et just see on tema imelise figuuri saladuseks. Kuid üks esimesi gluteeniuudiseid levis sotsiaalmeediasse ajal, mil Bill ja Hillary Clintoni tütar Chelsea teatas, et tema 2010. aastal peetud pulmapeol pakuti külalistele gluteenivaba torti. Suurepärane viis pulmadele veelgi rohkem meedia tähelepanu tõmmata! Hiljem on gluteenivaba dieedi järgimist kinnitanud ka Gwyneth Paltrow, Zooey Deschanel, Rachel Weisz ja imelise figuuri poolest tuntud trendiseadja Victoria Beckham. 2012. aastal teatas popstaar Miley Cyrus, et ka tema toidulaualt puudub gluteen. Lauljatar teatas sellest pärast mitmeid tabloidides ilmunud lugusid ja kuulujutte, et neiul on toitumishäire, kuna ta on äärmiselt lühikese ajaga kõvasti kaalu kaotanud. Miley aga pidas vajalikuks tõe päevavalgele tuua ja avaldas, et tal on laktoosi- ja gluteenitalumatus. Tema on ühtlasi ka üks vähestest, kes on teada andnud, et on gluteenivaba just tõsise terviseprobleemi tõttu. 

Mis see gluteen üldse on?

Kindlasti on see olnud üks esimesi küsimusi kõigi peas, kes on mõnda gluteeniteemalist uudist lugenud. Tegelikult on gluteen teraviljavalk, mida leidub looduslikult nisus, odras ja rukkis ning vahel ka kaeras. Seda sisaldavad peaaegu kõik saiatooted ja just gluteen on see salapärane koostisosa, mis teeb näiteks pitsapõhja äärest kergelt krõbedaks ning saiakese seest pehmeks. Gluteeni sisaldavad kõik teraviljatooted: müslid, koogid, leivad, saiad, küpsised, muffinid, pastad, lasanjeplaadid ja makaronid. Samuti kõik jahu sisaldavad tooted nagu vahvlid ja traditsioonilised pannkoogid. Jookidest aga õlu ja kali ning ka enamik paki- ja purgisuppe, teatud kastmed, vorstid ja mitmed teised lihatooted, magustoidud, vahvliga kommid ja jäätised. Ka beebidele mõeldud valmistoitudes on gluteeni sisaldavaid teravilju. 

Ühesõnaga leidub seda peaaegu kõiges, mida võib pidada nii maitsvaks toidupalaks kui ka lohutustoiduks, mille järele aeg-ajalt isu tekib. Peale saiatoodete võib gluteeni leida ka sinihallitusjuustust, hapukurkidest, salatikastmetest, šokolaadist ja keedetud ubadest. Mis kõige hullem, ka sojakastmes on gluteen. Seega: kui oled suur sushi-sõber, pead tõdema, et gluteenivaba dieet jääb tõenäoliselt proovimata. 

Gluteenivaba kokkamine – on see ikka võimalik?

Tundub, et gluteen sisaldub peaaegu igas võimalikus toiduaines. Gluteenivabad toidud on aga näiteks tatar, hirss ja riis. Samuti saab mitmeid armastatud igapäevatoite gluteenivabalt valmistada. 

Näiteks on täiesti võimalik valmistada gluteenivabu imemaitsvaid pannkooke. Neid ja ka paljusid teisi toite saab teha lihtsalt muutes mõnd koostisosa. Näiteks asendades või palmi- või kookoserasvaga, suhkru erinevate siirupite, fruktoosi või meega, piima aga riisi-, kookose-, sojapiima või mandli-, pähkli- või kastanipiimapulbriga. 

Kuna gluteen toimib küpsetistes ka sideainena, olles n-ö keepvalk, on gluteenivabade leibade või kookide valmistamine raske, sest küpsetis ei püsi koos ja mureneb kergelt. Kergitamiseks võib kasutada ka pärmi. Selle puudusel või talumatusel soodat ja sidrunimahla, maisi- või kartulitärklist. Magusatele küpsetistele võib mahlasuse andmiseks lisada banaani, kookosehelbeid ja puuviljatükke. Soolastele aga seemneid, suvikõrvitsat, riivitud porgandit ja rohelisi maitsetaimi. 

Tõsiste tervisemurede tekitaja

Uuringud on tõestanud, et gluteen võib olla mitmete tõsiste terviseprobleemide nagu kõhulahtisuse, väsimuse, diabeedi ja üllataval kombel ka juuste väljalangemise üheks põhjustajaks. Mõned arstid usuvad, et kuni 30% inimestest on mingisugusel vormil gluteenitalumatus. Samuti selgus hiljuti läbi viidud uuringus, et üks ameeriklane 133st kannatab gluteenitalumatuse käes. Siiski ei tasuks harva esinevate probleemide korral endale ise gluteenitundlikkuse diagnoosi panna, sest kindla probleemi korral on see arstlikus kontrollis lihtsasti tuvastatav.

Gluteenivaba toitumise populaarsus on turule toonud ka mitmeid uusi toiduaineid, mis on kasulikud ka siis, kui gluteen organismile mingisugust tegelikku ohtu ei kujuta. Sarnane toitumistrend muutus paljude lemmikuks ka siis, kui huvi mahetoidu vastu kiirelt kasvama hakkas.

Krooniliste kõhuhädade ja nõrga immuunsussüsteemi korral oleks mõistlik ühe põhjustajana mõelda ka gluteeni peale, kuid arstid ja toitumiseksperdid on endiselt gluteenivaba toitumise kui kaalulangetuse ja hea dieedinipi suhtes skeptilised. Nimelt on kindla probleemi puudumisel suur tõenäosus end mitmetest kasulikest toitainetest ilma jätta ning sellel võivad olla veelgi halvemad tagajärjed. Seega: nagu iga tervise ja kehaga seotud eksperimendi suhtes tasuks ka enne gluteenivaba eluviisi alustamist põhjalikult järele mõelda ja oma tervist kontrollida lasta. 

Gluteenivaba ülemõtlemine

Kuigi gluteenivaba toitumine muudab energilisemaks, tekitab kerge tunde ning tugevdab tervist ja üleüldist heaolu, ei võrdu see tervisliku eluviisiga. Kui jätad oma menüüst välja kõik gluteeni sisaldavad toidud, riskid teiste terviseprobleemidega nagu rauapuudus, B-vitamiini ja eluliselt tähtsate kiudainete puudus.

Põhjus, miks gluteeni vältijad end nii hästi tunnevad, on see, et nad söövad töötlemata toitu. Sama hästi tunneksime me kõik end siis, kui sööksime varasemast rohkem puu- ja juurvilju, teeksime regulaarsemalt trenni ning lisaksime oma toidulauale võimalikult mitmekesist toitu, erinevaid vitamiine ja mineraalaineid. Kuna gluteenitalumatusel ei ole spetsiifilisi sümptomeid, võime selle kergesti segamini ajada mitmete teiste terviseprobleemidega nagu aneemia, kurnatus, seletamatu kaalukaotus, kõhuvalu või kõhulahtisus. Seega tasuks mõne sellise mure korral läbi mõelda kõik variandid, sest ilma arstliku kontrolli ja järelevalveta on üleöö täielikult gluteenist loobumine pigem kahjulik. Parem variant oleks hoopis järk-järgult katsetada ning proovida huvitavaid gluteenivabu retsepte.

Puuvilja-marjamüsli

Valmistusaeg: kuni 20 minutit

Kogus: 2 portsjonit

20 g riisi (paisutatud)

25 g kinoad (paisutatud)

16 g täisteratatart (paisutatud)

25 g linaseemneid (kooritud ja röstitud)

15 g seesamiseemned

60 g rosinaid

30 g mustikaid, pohli, jõhvikaid (kuivatatud)

40 g ploome (kuivatatud)

10 g õunu (kuivatatud)

60 g aprikoose (kuivatatud)

35 g mandlilaaste

40 g sarapuupähkleid

2 tl kaneeli

Amarant (paisutatud) 

Rösti sarapuupähkleid ahjus või rasvaineta pannil mõni minut. Seejärel eemalda pruun kest. Vajadusel tükelda kuivatatud puuviljad ja sarapuupähklid. Sega kõik koostisained omavahel ja säilita kuivas kohas tihedalt suletud nõus. Serveeri jogurti ja värskete marjade või hakitud puuviljadega.

Ülepannikoogid

Valmistusaeg: kuni 20 minutit

2 muna

30 g fruktoosi või 50 g suhkrut

30 g rapsiõli

4 dl hapupiima või keefiri

60 g riisijahu

40 g kartulitärklist

60 g maisijahu

1 tl söögisoodat

Klopi munad fruktoosi või suhkruga lahti. Lisa rapsiõli ning vaheldumisi hapupiim ja omavahel segatud kuivained. Sega tainas ühtlaseks ja lase sellel umbes 15 minutit seista, et jahu paisuks. Prae kuumal pannil õhukesed ülepannikoogid mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri moosi, mee, hapukoore või mõne teise meelepärase lisandiga.