Lahendus punetavale nahale: kuidas IPL valgusteraapia abil rosaatsead ravida?

Krooniline nahahaigus rosaatsea, mis mõjutab väga paljusid inimesi üle maailma, põhjustab näo punetust, teleangiektaasiaid ehk veresoonelaiendeid ja mõnikord ka põletikulisi, mädaseid punnikesi. IPL valgusteraapia on rosaatsea puhul efektiivne ravi tänu oma võimele vähendada naha punetust ja nähtavaid veresooni. The Health Clinicu dermatoveneroloogia arst-resident Keidy Reinsoo selgitab, mida IPL valgusteraapia endast täpsemalt kujutab.

Dr Reinsoo selgitab, et dermatoveneroloog on arst, kes tegeleb naha ja naha aluskoe, lisaks ka naha derivaatide, milleks meil on küüned ja juuksed, haiguste diagnoosimise, ravi ja jälgimisega. Ta lisab, et Eestis on dermatoloogia eriala käinud ajalooliselt kokku veneroloogiaga, ehk eriala täpsem nimetus on dermatoveneroloogia. „Miks need kaks eriala kokku käivad? Ilmselt sellepärast, et väga vana suguhaigus nimega süüfilis annab palju erinevaid nahanähtusid ja nahaarstid on õppinud neid ära tundma.“

Mis on IPL valgusteraapia?

Dr Reinsoo toob välja, et IPL on akronüüm, mis tähendab intensiivselt pulseerivat valgust. IPL töötab selektiivse fototermolüüsi põhimõttel, mis tähendab seda, et kasutades erinevate lainepikkustega filtreid, saame kindlaks määrata sihtmärgid, mis soovime nahas rünnata. Filtrite valik sõltub ka naha fototüübist ja töödeldava naha piirkonnast. Rünnatavaid sihtmärke kutsutakse lasermeditsiinis kromofoorideks ja IPL puhul on nendeks valgusfootoneid absorbeerivateks kromofoorideks hemoglobiin ja pigment melaniin.

Tänu sellele saab IPL valgusteraapiga ravida nt rosaatseaga seotud punetust ja teleangiektaasiaid ehk veresoontelainendeid. Samuti saab eemaldada väiksemaid kirsshemangioome. Healoomulistest pigmenteeritud nahamoodustistest saab IPL-ga eemaldada väga efektiivselt naha kõige pindmises kihis epidermises paiknevaid struktuure, nt solaarlentiigosid, mis on päiksekahjustuse tulemusena tekkinud väga sagedased pruunid laigud nahal.

Solaarlentiigosid on vaja eristada melasmist, mille puhul pigment paikneb ka epidermisest allpool dermas. IPL on ohutu ja efektiivne protseduur. Ta on mitte-ablatiivne, mis tähendab seda, et ta ei tekita pindmiselt nähtavat naha kahjustust. "Taastumine on kiire - peale protseduuri on tavaline, et esineb naha punetust, kuid enamikel kaob see paari tunni jooksul. Lisaks saab IPL-ga kiirendada akne punetavate ja pigmenteeritud jääklaikude paranemist,“ räägib dermatoveneroloogia arst-resident.

Akne ravi on pikaajaline

Dr Reinsoo räägib, et akne on krooniline rasunäärmete ja neid ümbritsevate kudede põletik. Ta selgitab, et akne jaotatakse lööbeelementide alusel põhimõtteliselt kolmeks. Olemas on komedoonakne, mis on kõige kergem akne vorm. Samuti on papulopustulaarne akne, kus tekivad lisaks punetavad sõlmekesed ja mädavillikesed ning kõige raskem akne vorm on tsüstiline akne, ehk konglobaatakne, mis vajab juba süsteemset ravi.

„Akne ravis on võimalik kasutada lokaalseid ravikreeme ja ka süsteemseid ravimeid ehk nii-öelda tablettravi. Akne põhiravimid on olnud juba üle 30 aasta retinoidid,“ lausub ta ja lisab, et retinoidid on tugeva keratolüütilise, sebostaatilise ja põletikuvastase toimega ravimid, mis aitavad nahalt eemaldada surnud naharakke ja vähendada rasuproduktsiooni. Lisaks retinoididele kasutatakse akne ravimisel dr Reinsoo sõnul ka bensoüülperoksiidi, mis on tugevalt antimikroobne, aselaiinhapet ja süsteemsetest ravimitest on kasutusel isotretinoiin ja mis on Eestis tuntud Roaccutane nime all. Lisaks kasutatakse ka süsteemset antibiootikumi doksütsükliini.

„Kõige tähtsam akne ravis on teada seda, et akne ravi on pikaajaline. Akne ravi ei kesta 2 nädalat ega ka mitte 2 kuud, vaid selleks, et saavutada vähemalt 80% raviefekt, peab ravi kestma keskmiselt 6 kuud. Igal juhul peab ravi kestma nii kaua, kuni patsiendil püsivad lööbeelemendid, ja tavaliselt jätkatakse ka säilitusravi mõne nõrgema preparaadiga. Probleemiks on see, et kuna akne ravimid on nahka ärritava toimega ja ravitulemus saabub aeglaselt, siis tihti katkestatakse ravi. Ärritav toime tähendab seda, et nad tekitavad nahal kuivust, punetust, ketendust, mõnikord sügelustunnet. Kuniks nahk retinoidiga harjub, siis 1-3 päevaseid pause ravi alguses on lubatud teha. Tähtis on vaid, et ravi ei jääks pooleli, sest pidev ravi on otsustava tähtsusega. Süsteemne isotretinoiin tekitab ka limaskestade ja huulte kuivust, mistõttu on väga tähtis ärritusvastane hooldus, st. sobiv niisutav kreem, mis ei tekitaks kipitust, hügieeniline huulepulk, vajadusel niisutavad silma-ja ninatilgad ning seda kindlasti esimesest ravipäevast alates.

Tavaliselt aknest paranemine toimub organismi kasvamise lõppedes. Siiski märkimisväärsel hulgal inimesest akne püsib ka täiskasvanu eas. Täiskasvanu ea aknet on rohkem naistel, ta lokaliseerub põskede alaosas, lõualuu joonel ja kaela. Mõnikord nimetatakse seda lokalisatsiooni järgi ka nö U-tsooni akneks. Täiskasvanu ea akne naistel võib alluda halvemini klassikalistele akne ravimitele, aga reageerib reeglina hästi antiandrogeensele ravile.

Viimasel paaril kuul on meil Eestis saadaval ka kõige uuem neljanda põlvkonna retinoid trifaroteen, millel on näidatud selektiivsemat toimet naha retinoidiretseptoritesse ning seetõttu on tema efektiivsus parem ja kõrvaltoimete profiil väiksem,“ lausub dermatoveneroloogia arst-resident.

IPL valgusteraapia on rosaatsea puhul väga efektiivne ravi

Dr Reinsoo toob välja, et aknega sarnane, kuid siiski täiesti erinev nahahaigus on rosaatsea, mis on samuti krooniline põletikuline nahahaigus ja avaldub näo väljaulatuvatel osadel otsmikul, ninal, põskedel ja lõual. Rosaatsea võib olla aknega väga sarnane, aga mis teda aknest eristab, on see, et rosaatsea puhul puuduvad komedoonid ja see avaldub hilisemas eas, ehk umbes 30-50-aastastel inimestel. „Meestel-naistel esineb ta võrdse sagedusega ja mis on rosaatseale iseloomulik, on see, et näol on püsiv erüteem ehk punetus ja veresoonelaiendid. Seda nimetatakse erütematoos-teleangiektaatiliseks vormiks,“ sõnab ta. Lisaks eristatakse nina ja silmavormi.

Levinuim on punetuse ja veresoonte laienditega vorm, mille puhul saab ravis kasutada IPL valgusteraapiat. Kui aga on lisandunud ka paapulid ja pustulid, tuleks esmalt alustada ravi ravikreemidest. „Rosaatsead ägestavad näiteks ultraviolettkiirgus ja muud füüsikalised ja keemilised tegurid, lisaks mikroobid, mis vallandavad eelsoodumusega isikute nahas põletikureakstiooni. Ka ekstreemsed temperatuurid nagu liiga kuum ja liiga külm. Aga ka suitsetamine, liiga kuumad ja vürtsikad toidud, alkohol.“

Millal näidata nahamoodustisi nahaarstile?

Dr Reinsoo toob lõpetuseks välja, et sünnimärkide uuringule võib tulla igaüks, aga kindlasti peaks tulema nahamoodustisi nahaarstile näitama, kui on tekkinud mõni uus kahtlane kolle nahale, või siis, kui olemasolev sünnimärk on muutnud oma kuju, värvust või suurust. Enamus, umbes 80% melanoomidest tekib nahale de novo, st. varasemalt muutusteta, tervele nahale. Ja ainult 20% juhtudel tekib melanoom olemasolevas neevuses ehk sünnimärgis. Kõik melanoomid ei sisalda pigmenti, st. ei ole pruunid või mustjad - need on nn amelanootilised melanoomid.

Melanoom võib tekkida nahal kõikides kehapiirkondades, ka küüne all, limaskestadel (suu limaskestal, genitaalidel ja silmas), lisaks piirkondades, mida inimesed tihti tähelepanuta jätavad, nagu tallaalused ja varbavahed. Melanoom tekib kõige sagedamini piirkondades, mis alluvad nö vahelduvale päikesekiirgusele (talvel kaetud riietega), ehk meestel on kõige sagedasemaks melanoomi asukohaks kehatüve nahk, eriti seljapiirkond. Naistel tekib melanoom kõige sagedamini jalasäärtel. Melanoomi riskiteguriteks on dr Reinsoo sõnul lapseeas saadud päikesepõletused ja samuti geneetiline eelsoodumus. Lisaks melanoomile võib esineda nahal ka muid pahaloomulisi kasvajaid nagu basalioomid ja lamerakk kartsinoomid, lisaks viimastega seotud prekantseroosid ehk vähieelsed seisundid aktiinilised keratoosid. Nende teke on seotud just kumulatiivse päiksekiirguse hulgaga elus ja seega esinevad pigem vanematel inimestel.

VIDEO: