Miks võiks oma last suunata tegelema kalisteenikaspordialaga?

Tänavasport muutub pidevalt, see leiutab ennast üha uuesti ja uuesti. Ja leiutamise võime on spordiala jätkusuutlikkuse seisukohalt äärmiselt tähtis. Tänu oma ligipääsetavusele ja tõhususele füüsilise vormi edendamisel on kalisteenika viimastel aastatel üha menukamaks muutunud. Olenemata sellest, kas oled algaja või kogenud sportlane, loob kalisteenika väga hea füüsilise ettevalmistuse paljudeks spordialadeks. Seda ka lastele, sest lastele on kalisteenika nagu omamoodi kehalise puzzle kokku panemine.

Eesti kulturismi ja fitnessi pikaaegse juhtfiguuri, treeneri ja motivatsioonikõneleja Ott Kiivikase raamat „Targalt toitumise ja treenimise käsiraamat. Täiendatud trükk” räägib lähemalt kalisteenikast, selle ajaloost, kujunemisest, struktuuri loomisest ja võistlusdistsipliinist. Kalisteenikat käsitleb raamatus Eesti Kalisteenika ja Tänavaspordi Liidu president, spordiklubi Striidikool asutaja ja sel nädalavahetusel Saaremaal Eesti meistrivõistluseid kalisteenikas korraldav Erik Naissaar, kes toob välja, miks võiks oma last suunata kalisteenikaspordialaga tegelema ning räägib lähemalt ka vigastustest.

Kalisteenika näol on tegu sotsiaalse tegevusega, pärast mida on silmad alati säravad

„Lapsed on selle uudse spordiala puhul suhteliselt värske nähe, aga tänapäeval on Striidikooli kõrvale tekkinud ka teised spordiklubid, kes tegelevad just lastespordi arendamisega. Lastele on võistlusspordis loodud vanuseklassid alates U8st,“ selgitab ta raamatus ja lisab, et laste gruppides tõuseb esile väga mitu värvikat perekonda, kelle silmis on kalisteenikasport ABC, millega toetada mis tahes muud spordiala.

„Kuid kalisteenika näol ei ole tegemist pelgalt ÜKE ehk üldkehalise ettevalmistuse treeninguga, vaid oskuste ja koordinatsiooni loomisega, meeskonna tunnetusega ning väga sotsiaalse tegevusega, pärast mida on silmad alati rõõmsad ja säravad,“ tõdeb ta.

Mõistlik on leida endale sobiv mentor või treener

Naissaar toob välja, et ka vigastusi tuleb kalisteenikaspordis nagu igal teiselgi spordialal ikka ette, aga põhiliselt neil, kes tegelevad alaga „umbes“ ehk siis ilma elementaarsete baasteadmisteta, näiteks tehes järgi Youtube’is nähtud trikke, unustades samas lihastreeningud.

„Samuti kohtab sportlasi, kes jäävad truuks miskile veidrale tõekspidamisele (näiteks usub üks, et muu ei ole tähtis kui ainult staatika, samas kui teine tahab teha ainult õhukeerutusi ümber enda). Kui jääda ühte elementi liialt kauaks pusima, muutub ülejäänud keha passiivseks. Sellised ebateadlikud treeningud annavad üsna kärmelt tagajärje vigastuste või kehvade tulemuste näol. Mõistlik on leida endale sobiv mentor või treener. Üks tavalisemaid kalisteenikasportlaste muresid on rakkus peopesad. Nahk võib tihtipeale katki minna, halvimal juhul koorub pool peopesa. Sellised rakud paranevad kuni kaks nädalat, aga lihtsam – ja täiesti võimalik – on nende tekkimist ära hoida,“ selgitab ta.

Kõige ohtlikum on ebateadlik treening

Naissaar räägib, et luumurdudest räägitakse palju, sest Youtube’is ja mujalt sotsiaalmeediast leiab selle kohta värvikaid videoid. Aga päriselus ei ole tema neid kuigi palju kohanud. Ta on võistlustel näinud nii knock-out’i kui ka pehmemaid näoli või pepuli kukkumisi, aga need juhtuvad tavaliselt siis, kui võistleja kaotab miskipärast fookuse.

Luumurdusid on Naisaar oma seitsmeaastase juhendamise staaži jooksul näinud kokku kolme. „Esimene neist oli poisi enda põhjustatud, sest ta ei kasutanud talki ja libastus enne trenni algust. Sama olukord oli ka teise murruga, kuid see juhtus pärast trenni lõppu koju minnes. Kolmanda murru puhul oli kõik justkui õigesti – käed olid talki täis, lapsel jõudu kõvasti – aga viimase võistluseelse treeningu viimase kava viimasel minutil kukkus tüdruk järsku mattidesse, käsi jäi pahasti tuhara alla ning käeluu läks katki. Kava oli väga sorav, element samuti ja miks ta libises, sellest me päriselt aru ei saanudki.“

Kokkuvõtteks on kalisteenikasport Naissaare sõnul täpselt nii ohtlik, kui ohtlikuks sa selle endale teed. „Kõige ohtlikum on ebateadlik treening, mistõttu soovitan esmalt pöörduda treeneri poole.“