VIDEO! Kuidas olla hea juht? Sa ei pea oleme imeinimene! 

Juht peaks õppima ennast ja oma tiimiliikmeid tundma

Lausi sõnul on hea inimeste juht potentsiaali märkaja, delegeerija ja kaasaja. „On hästi oluline, et juht õpiks ennast ja oma tiimiliikmeid tundma,“ toob Laus välja. Ta märgib, et sageli juhtub, et juhi tiitel antakse inimestele, kes on keskmiselt aktiivsemad, jutukamad ja ettevõtlikumad, ilma et vaadataks, mis on eesmärk, mida ta tegelikult täitma hakkab.

Teise sarnase ohuna toob Soomre välja, et tihti tahetakse, et juht oleks nagu imeinimene – kiire reaktsiooniga, mõtleb kõik asjad rahulikult läbi, praktilise meelega, organiseerimisvõimeline, pakub välja ideid, viib asju lõpuni, vajadusel nõudlik, küsib inimeste arvamust, kuulab hästi, on sõbralik ja nõudlik – kuid sageli see nii ei ole.

Keda või mida sa juhid?

Soomre sõnul tuleks küsida hoopis, mida või keda ta juhib, mida see organisatsioon tegelikult juhtidelt vajab ja mis faasis on organisatsioon ja meeskond oma arengus. Siit tuleneb, et samade tunnuste ja stiiliga juht võib ühes kohas olla väga hea juht, kuid teises kohas enam mitte nii väga hea.

Laus leiab, et teades enda ja oma tiimiliikmete tugevusi ja nõrkusi, on meil võimalus tiimi kaasates saavutada palju rohkem. „Juht üksinda ei saagi kõike teha, sest meeskond on see, kes aitab eesmärke ellu viia. Ja kui minu kui juhi nõrkus on näiteks protsesside juhtimine või süsteemsus, siis kui mu tiimis on see niinimetatud number kaks inimene, kes mind selles aidata saab, suudame me palju rohkem teha,“ sõnab Laus. See võtaks temalt kui juhilt stressi maha ja inimesed saaksid võimaluse tunda end hästi oma tugevustes.

Ka Soomre väidab, et hea juht on see, kellel on hea meeskond tervikuna ning see on kui koostöövorm. „Lõplik vastutus jääb ikkagi meeskonnajuhile ehk tema teadlikkusele oma tugevatest ja nõrkadest külgedest ja sellest, keda saad meeskonnast kaasata juhtimistegevusse.“

Tagasiside on oluline

Lausi sõnul on tähtis, et juht oleks valmis küsima tiimiliikmetelt tagasisidet oma tugevuste, aga ka nõrkuste kohta. Soomre väidab, et nõrkused on tugevuse pahupool ja kui me teame tugevusi ja nõrkuseid ning neist meeskonnas avalikult ja rahulikult räägime vaatenurgast, et kes võiks meeskonnas olla need inimesed, kes suudavad juhile abiks olla ja tema nõrkuseid katta, siis sealt võiks saada päris hea koostöövorm juhtimisse.

Laus nõustub ning peab oluliseks minna ka järelkasvu teemasse ning märgata, kuidas aru saada, kes võiks olla inimene, kellest võiks saada ettevõtte või mõne teise osakonna juht.

Rõõmusta oma tiimi üle

Oluliseks märgiks heast juhist on Soomre sõnul see, kui juht tunneb siirast rõõmu sellest, et tema meeskonnas olevad inimesed ja meeskond tervikuna, mitte vaid tema juhina, saab hästi hakkama. Siis on see juht kindlasti hea juht.

Millest sõltub hea juhtimine?

• Hea juhtimine sõltub suuresti sellest, keda ja millal juhtida ning kas juhtida äriprotsesse või inimesi.
• Tihti tahetakse, et juht oleks nagu imeinimene – kiire reaktsiooniga, mõtleb kõik asjad rahulikult läbi, praktilise meelega, organiseerimisvõimeline, kes pakub välja ideid, viib asju lõpuni, vajadusel nõudlik, küsib inimeste arvamust, kuulab hästi, on sõbralik ja nõudlik – kuid sageli see nii ei ole.
• Teades enda ja oma tiimiliikmete tugevusi ja nõrkusi, on meil võimalus tiimi kaasates saavutada palju rohkem. Juht üksinda ei saagi kõike teha, meeskond on see, kes aitab eesmärke ellu viia.
• Oluliseks märgiks heast juhist on see, kui juht tunneb siirast rõõmu sellest, et tema meeskonnas olevad inimesed ja meeskond tervikuna, mitte vaid tema juhina, saab hästi hakkama, siis on see juht kindlasti hea juht.

VIDEO:

• Sisuturundus

Uus sensatsioon: vedelad vibraatorid

• Sisuturundus

KOGEMUS: Huawei Watch Fit 3 – arvatust lihtsam ja mugavam