Reklaam sulgub sekundi pärast

VIDEO! Tiit Trofimov: tunnetega tegelemine ja nende vastu võtmine on väga olulised

Tiit Trofimov
Tiit Trofimov — FOTO: Gerly Sepp

Enesearengu teejuht Tiit Trofimovusub, et juba lasteaiast peaks lastele õpetama tundeid tundma. Maailm muutuks läbi selle väga kiiresti, kui süsteem hakkaks niimoodi tööle, et tunnete tundmine on normaalne. Kohe alguses on oluline inimese kontakt iseendaga. Mitte juhtida tundeid eemale, vaid juhtida need iseendasse - siis hakkavad muutused toimuma. Samas pole kunagi hilja endaga tegeleda. Ta selgitab, mis on ärevus ja kuidas sellega tegeleda.

Ärevus on alla surutud tunnete kogemus

Tiit ütleb et ärevus on tegelikult alla surutud tunnete kogum. Kui me üritame endas tundeid maha suruda, vaigistada või neist eemalduda, on üks väljendus ärevus. Ta lisab, et ärevus on keha võime ennast vabastada. Näidata, et sinus on midagi valesti.

Tiit näeb igapäevaselt oma töös inimesi, kelle jalad ei püsi paigal ja käed värisevad. Ta võrdleb, et ilmselt on igaüks näinud loodusfilmidest, kuidas loomad oma stressi vabastavad. Näiteks kui nad kogevad surmaohtu, nad värisevad, sest kehas on šokk. Ka inimestel on hirmu kogedes sarnane tunne, et keha tahaks väriseda.

Tiit ütleb, et tema üle on nalja tehtud, et ta keha iga päev raputab. Tegelikult aitab see kehast, lihaskoest ja mälust stressi välja visata. „Inimesed alguses naeravad, aga kui teevad seda iga päev 10 minutit, saavad nad ise aru, et pärast seda on nii rahulik olla,“ sõnab ta. Ta soovitab teha raputamist näiteks hommikuti.

Tihti tekib stress sellest, et töö, kus sa käid, sind üldse ei kõneta. Või mõni töökaaslane, keda ei taha näha, sest ta ei väärtusta sind või ütleb sulle halvasti. Iga selline ebameeldiv tunne tekitab kehas tunde. Ja siis üritavad inimesed neid tundeid kontrollida.

Võtmekoht on Tiidu sõnul see, et inimeste üks suurimaid häbisid on näidata päriselt iseennast. „Vaata, kui palju vaeva ja energiat kulub selleks, et mängida kedagi, kes sa ei ole. Vaata, kui palju sa pead võimlema, et näidata endast pilti, kes sa tegelikult ei ole,“ soovitab Tiit mõelda. Sealt tekib mitte iseendaks olemise jõuetus. Sa ei luba endal olla nendes kohtades, kus sa parasjagu oled. Ei luba endal kogeda neid tundeid ja sul ei ole ka väga teadlikkust.

Kuidas vabastada tundeid?

Tiidu sõnul inimesed tihti ei saagi aru, mida tähendab tunne. Nad ei oska sellele nimetust anda. Nad ei tea, mis moodi näiteks hirmu tunne kehas väljendub. Tihti tuntakse kehas mingis kohas suurt ebamugavust – see on kehas alla surutud tunne.

Kui see avastada, on vaja viia fookus kehasse ja hakata sinna hingama. Kui võtad selle tunde vastu, hakkab tihtipeale keha surisema, värisema ja vibreerima. See ongi vabanemine.

Üks hea võimalus on olla hetkes. Kui keegi tekitab sinusse mingi tunde, väljenda ennast niimoodi: „Üks osa minust tunneb ennast praegu niimoodi…“
„Sul on ka lihtne seda vastu võtta, kui ma ütlen sulle, et mitte terve mina tunneb ennast sinu vastu vihasena, vaid üks osa minust reageeris millegipärast sinu lause peale niimoodi, teine osa austab, armastab ja tunnustab sind,“ selgitab ta.