AVASTA uutmoodi reisimine!

Fotod: erakogu

Marge Tava

Kui keegi räägib koduvahetusest, siis enamikul meist meenub film „The Holiday”, kus ameeriklanna ja inglanna oma kodud puhkuseks vahetavad. See ei ole siiski vaid filmistsenaarium, sest sajad tuhanded inimesed üle maailma reisivadki nii, nagu Cameron Diaz ja Kate Winslet Hollywoodi fil-mis. Koduvahetuse populaarseim vahendusportaal on homeexchange.com, kust leiab 450 000 kodu 187 riigist. Võib arvata, et paljud kasutavad seda võimalust, et raha säästa, kuid põhjuseid koduvahetusega reisida on kordades rohkem – sulle pakutakse kõike seda, mida kohaliku elu tund-maõppimiseks vaja on. Tihti saad koos oivalise koduga kaasa ka toredad naabrid, liikumisvahendid, veinikeldri ja toitu täis külmkapi. Rääkisime juttu kahe naisega, kes sellisel viisil juba aastaid reisinud on.

Bali villa on hea vahetuskaup

Kadi Tombak on eestlanna, kes elab Balil. Omades kodu nii atraktiivses puhkusekohas ei ole tal olnud sugugi raske seda ükskõik millisesse maailma otsa reisimise eesmärgil välja vahetada. „Koduvahetus on ideaalne võimalus omada kodu ükskõik kus maailma otsas. Selle eelduseks peab sinu kodu asuma sellises kohas, kuhu paljud inimesed üle maailma tahaksid puhkama sõita,” räägib Kadi ja seletab, et raha kodude eest maksta ei tule, aga vahetus käib osapoolte ühise soovi alusel ning oma kodu saab vahetada enam-vähem samaväärse kodu vastu. Ainsad kulud on HomeExchange’i aastamaks, mis on 120 USD, lennupiletid ja kohapealne elamine.” Kadi sõnul on väike basseiniga villa Balil piisavalt hea kaup olnud, mille vastu on talle pakutud uhkeid villasid Prantsusmaal, Alpides ja Uus-Meremaal ning luksuslikku korterit New Yorgis.

Kadi avastamas… Singapuri

Kadi meenutab oma esimest koduvahetust Itaalia perekonnaga Miamis, kus elukohaks oli rannaäärne korter. „Kodu oli uus ja kvaliteetne ning külmkapis ootas meid värske tervislik toit. Omanikel oli orgaaniline restoran ja meie eest kanti hästi hoolt,” räägib Kadi ja lisab, et võõrustajad ise pidid tulema Balile järgmisel hooajal, aga lõpuks nad sinna ei jõudnudki. Õnneks on HomeExchange’is selline süsteem, et sa ei pea alati vahetama sama inimesega, kelle koju ise lähed. Sa saad oma kodu pakkudes punkte, mida saab ka kuhugi mujale reisimiseks kasutada.

…Uus-Meremaad

Eestlanna ütleb, et paljud panevad portaali üles hoopis suvekodu või lisaelamise, mis muudab koduvahetuse paindlikumaks, sest reisima ei pea üheaegselt. Ühe sellise toreda suvemaja leidis Kadi Uus-Meremaalt. Maja asus vulkaanikraatri järve ääres. „Oli augustikuu ja Uus-Meremaal oli talv. Olime ringi reisimas ja meil tuli mõte, et tahame enne Balile naasmist suusatada Ruapehus. See oli tõesti lahe maja, mis oli täis kvaliteetset kunsti. Ka hästivarustatud köök oli meile tähtis, sest mulle meeldib isetehtud söök.” Majaomanikke Kadi ei kohanudki, võti oli jäetud koodiga karbikesse.„Olime seal umbes kaks nädalat, lendasime helikopteriga, suusatasime iga päev ja jooksime toast jääkülma järve talisuplema.”

„Vahetasime omavahel eelkõige väärtuseid”

Täna Kadi enam oma kodu HomeExchange’is välja ei paku, aga julgustab teisi seda tegema: „Tundus, et seal olid oma kodud välja pannud kihvtid inimesed, kes ka ise palju reisivad ja väärtustavad elus kogemusi üsna kõrgelt. Vahetasime omavahel eelkõige väärtuseid.” Kadi loodab, et tulevikus on olemasolevate väärtuste vahetamise süsteeme ühiskonnas rohkem ja inimesed jagavad oma varasid avara südamega.

…Bora-Borat

Aafrika veinifarmist Eestit avastama

Puhkus Lõuna-Aafrikas Waterbergis

Kuigi Eesti ei ole maailma ihaldusväärseim reisisiht, leidub laias maailmas neidki, kes väga siia reisida soovivad. Birgit Westermann-Winter on lõuna-aafriklanna, kes on koos oma perega juba kümmekond aastat koduvahetusega reisinud ning käinud 14 erinevas riigis. Tema sõnul on nende pere säästnud koduvahetusega umbes 70 000 eurot. „Arvestades meie riigi raha väärtust on reisimine meie jaoks väga kallis. Võimalus reisida ja elada kolm nädalat kellegi kaunis kodus on lõuna-aafriklaste jaoks suur rahavõit.” Elades igapäevaselt kaunis Aafrika veinifarmis Cape Towni lähedal ei ole Birgiti perel keeruline leida maailmas perekondi, kes sooviks kodu vahetada. Naine tõdeb, et mõned pered on lausa mitu korda nende kodus käinud. Birgiti sõnul on koduvahetus parim ja soodsaim viis omada igal pool maailmas suvituskodu.

Birgit perega

Perele meeldib väga Euroopas ja nad on käinud nii Eestis kui ka Sloveenias, Prantsusmaal ja Šveitsis. Viimatiste rahvusvaheliste reisipiirangute tõttu on nad hakanud rohkem reisima koduvahetuse kaudu oma koduriigis Lõuna-Aafrikas. Lähitulevikku on aga juba kokku lepitud reisid Mauritiusele, Lapimaale, Horvaatiasse, Botswanasse ja Ameerikasse ning plaanis on teist korda ka Balile sõita. „Eelmisel korral oli meil Balil imeline villa oma basseini ja troopilise aiaga, ning villa juurde kuulus kokk ja autojuht.” Kokk õpetas külalispere kohalikke toite valmistama ning autojuht sõidutas neid saare ֦„peidetud aardeid” avastama.

Puhkus Prantsusmaal

Meie küsimusele, et milline on olnud seni nende lemmikreis, ütleb Birgit, et sellele küsimusele on peaaegu võimatu vastata. „Pärast iga reisi tunneme, et just see oli meie lemmikreis.” Birgit räägib, et enamik koduvahetuse perekondadest on saanud nende head sõbrad vaatamata sellele, et nad pole isiklikult näost näkku kohtunud.

Balil reisimas

„Olime esimesed, kes avastasid Eesti”

Meenutades oma Eesti reisi ütleb Birgit, et kõige eksootilisem oli asjaolu, et mitte keegi, keda ta Lõuna-Aafrikas teab, pole Eestist midagi kuulnud. Olime esimesed, kes avastasid Eesti,” naerab naine. Birgiti pere leidis vahetuskoduks hubase ja stiilse maja Viimsis mere ääres ning nautis kohalikku elu täiel rinnal. Neid tõmbas Eestisse võimalus kogeda midagi teistsugust ja seda nad ka said. ֦֦„Ühel hommikul koputas üks naabritest uksele, võttis meid auto peale ja viis kohalikule rahvakultuuriüritusele. Ta oli rahvatantsugrupi juht ja pani isegi minu häbeliku abikaasa rõõmsa näoga Eesti rahvatantsu tantsima,” naerab Birgit ja ütleb, et kuigi teda hoiatati, et eestlased ei ole kuigi soojad ega mõista huumorit, siis suhe kõigi naabritega andis hoopis teistsuguse kogemuse.

„Naabrilapsed kutsusid iga päev meie 9-aastast poega enda juurde mängima vaatamata sellele, et nende vahel oli keelebarjäär. Üks naabritest kutsus isegi oma väikese tütre sünnipäevale ning teised korraldasid viimasel õhtul korraliku kohaliku õhtusöögi,” meenutab Birgit ja ütleb, et tegelikult on neil plaan peagi jälle Eestisse tulla.